:format(webp)/nginx/o/2022/01/03/14291391t1h8b6c.jpg)
/nginx/o/2011/01/07/495327t1h4e99.jpg)
Kuigi sellest räägitakse suhteliselt vähe, on Euroopa praegune kõige tõsisem probleem Prantsusmaa, kinnitas Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepik Nokia kontserdimajas toimuval investeerimismessil Rahakompass 2012.
Kristjan Lepik: Euroopa tõsine probleem on Prantsusmaa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lepik tõdes, et Saksamaa ja Prantsusmaa kui Euroopa suurimad riigid peaksid käima kriisi lõpetamiseks ühte jalga, kuid praeguseks on tekkinud suured lahknemised. Kui Saksamaa on korralik koolipoiss, siis Prantsusmaa Lepiku sõnul seevastu natuke ulakas, kes tahab aeg-ajalt koolist poppi teha ja pidutseda.
Kui nn lõunaosariikide osas on turud laenukuludega sundinud riigid pillerkaari lõpetama, siis Prantsusmaa juures ei ole seda juhtunud ning küsimus on selles, kas suudab riik end ise reformidele ja vähemale kulutamisele sundida või peab seda tegema turg.
«Täna mina ei näe, et Prantsusmaa suudaks ise end kontrolli all hoida,» lausus Kristjan Lepik «Prantsusmaa on Euroopa suurim murelaps,» kinnitas ta.
Lepik rääkis, et presidendivalimiste järel on Prantsusmaa läinud Lõuna-Euroopa poolele ning pooldab raha trükkimist. Saksamaa seevastu kardab rahatrükki.
Lepiku sõnul võib tekkida risk, et eurotsoonist keegi välja ei kuku, vaid Saksmaa ei ole praeguse mudeliga enam nõus edasi minema. «Praegu mängitakse Saksamaa kannatuse peale,» tõdes Lepik, kelle kinnitusel on Euroopas keerulised ajad. Probleeme oleks tema sõnutsi võimalik leevendada ja lahendada, kui riigid käituksid mõistlikult. Mõistlikult käitumine tähendaks ka seda, et Prantsusmaa teeks ära vajalikud reformid. «Praegu ei tee Prantsusmaa midagi, kuna turud teda ei sunni,» lausus Lepik.
Lepik märkis, et kuigi Kreeka ja Hispaania reformid ei toimu ehk piisavalt kiiresti, siis nendes riikides siiski tegevus toimub, Prantsusmaa aga ei ole midagi teinud, et suurt laenukoormust ja üle jõu elamist vähendada.
Lepiku sõnul peaks Prantsusmaa tööturg muutuma aktiivsemaks, pensionid väiksemaks maksukoormus väiksemaks, riigieelarve peaks liikuma tasakaalu suunas. «Selliseid vastikuid otsuseid ei tee ükski poliitik, kui just nende valmistsükkel ei ole 15 aastat,» tõdes Lepik, kelle sõnul siiski seni valitsenud mudel on tupikus.
Eurotsooni lagunemise tõenäosusest rääkides tunnistas Lepik, et aasta tagasi oli ta arvamusel, et Saksamaa ja Prantsusmaa on eurotsooni ja euroliitu juba nii palju investeerinud, et peavad seda koos hoidma. «Nüüd on Prantsusmaa ja Saksamaa juba nii lahus, et lagunemise risk on kerkinud,» lausus Lepik. «Lagunemise tõenäosus ei ole 50 protsenti, aga see ei ole enam ka kolm ega viis protsenti,» lausus ta.