/nginx/o/2012/06/06/1151500t1h8c09.jpg)
Algaval nädalal ootavad tarbijat taas ees Tallinna Kaubamaja Osturallil ja Stockmanni Hullud Päevad. Kuidas reklaamirohkuses mitte pead kaotada, ja muidu mõttetutest ostudest hoiduda, soovitab Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja Anne Sägi.
«Nii odav pole see veel kunagi olnud!», «Osa kaupa poolmuidu!», «Osta enne, kui naaber jaole saab!» - umbes taoliste loosungitega meelitavad allahindlused tarbimishimulisi ühte või teise keskusesse, et seal siis ühes teiste osturallijatega sooduskaupadele tormi joosta. Vaateakendel peibutavad rasvased kukkuvad protsendipunktid rahakotiraudu paotama ning nii võibki sündida spontaanne otsus – eks lähen vaatan, mida pakutakse! Harva, kui taolisel juhul kauplusest ostuta lahkutakse, pigem on paari tunni pärast ostetud hunnik asju, milleks otsest vajadust polnud ning rahakotis haigutab must auk.
Kuidas vältida siis kassiahastusele sarnanevat olukorda ostlemisjärgsel hommikul, kui kogu linn allahindluse kampaaniast kõmab? Tark tarbija alustab iseendast ehk oma vajadustest – mõtle läbi ning vajadusel kirjuta ka üles, mida sul täpselt tarvis on. Sellele järgneb kohe oma võimaluste kaardistamine ehk rahalise seisu ülevaade – kui palju saan kulutada ning kas katab see ostud, mida sooritada kavatsesin. Kui need ettevalmistused tehtud, tuleks koguda eelinformatsiooni – mitmed kaubandusketid teavitavad allahindluskampaaniatest kliente regulaarselt. Vaata kampaania bukletist või internetist järgi, millal ning millise hinnaga soovitud tooet pakutakse ning võrdle seda ka teiste analoogsete pakkumistega – võib juhtuda et reklaamis «erihinnaga toode» võib osutuda palju kallimaks, kui sama kaup tavahinnaga teises kaupluses.
Tark tarbija kirjutab koguni kõik vajaliku üles – tänapäeval on nutitelefonist hõlbus vajalikud märkmed kiirelt üles leida.
Tuleb ka meeles pidada, et allahindluse näol pole tegemist võistlusega – ei võida mitte see, kel on kärus kõige rohkem kaupa, vaid tark tarbija, kes vajaliku eseme tavahinnast soodsamalt soetab.
Kui oled juba ostlemas, ole kauba suhtes siiski tähelepanelik – isegi kui tegemist on allahinnatud tootega, ei tähenda see, et tarbija peaks tootele kvaliteedilt allahindlust tegema! Tähtaja ületamisele lähenevad toiduained, mida suures koguses kokku osta, olemata kindel, kas seda kogust ka tarbida jõutakse, auklik sviiter, numbri võrra väiksem seelik või soodsalt saadud tehnikavidin, mille kontrolliks nappis poes aega ja võimalust, pole muud kui maakeeli öeldes rumal raharaiskamine.
Viimane, kuid kõige tähtsam soodusmüügil osaleja nõuanne kõlab lihtsalt: osta vaid niipalju, kui sul vaba raha on. Lastes pikemalt mõtlemata allahindlusel käiku krediitkaardid, võtate finantskohtustusi, mida hiljem võib olla keeruline täita. Ütlust – ma pole nii rikas, et osta odavat kaupa- võib tõlgendada ka nii: ma pole nii rikas, et raisata.