«Nii odav pole see veel kunagi olnud!», «Osa kaupa poolmuidu!», «Osta enne, kui naaber jaole saab!» - umbes taoliste loosungitega meelitavad allahindlused tarbimishimulisi ühte või teise keskusesse, et seal siis ühes teiste osturallijatega sooduskaupadele tormi joosta. Vaateakendel peibutavad rasvased kukkuvad protsendipunktid rahakotiraudu paotama ning nii võibki sündida spontaanne otsus – eks lähen vaatan, mida pakutakse! Harva, kui taolisel juhul kauplusest ostuta lahkutakse, pigem on paari tunni pärast ostetud hunnik asju, milleks otsest vajadust polnud ning rahakotis haigutab must auk.
Kuidas vältida siis kassiahastusele sarnanevat olukorda ostlemisjärgsel hommikul, kui kogu linn allahindluse kampaaniast kõmab? Tark tarbija alustab iseendast ehk oma vajadustest – mõtle läbi ning vajadusel kirjuta ka üles, mida sul täpselt tarvis on. Sellele järgneb kohe oma võimaluste kaardistamine ehk rahalise seisu ülevaade – kui palju saan kulutada ning kas katab see ostud, mida sooritada kavatsesin. Kui need ettevalmistused tehtud, tuleks koguda eelinformatsiooni – mitmed kaubandusketid teavitavad allahindluskampaaniatest kliente regulaarselt. Vaata kampaania bukletist või internetist järgi, millal ning millise hinnaga soovitud tooet pakutakse ning võrdle seda ka teiste analoogsete pakkumistega – võib juhtuda et reklaamis «erihinnaga toode» võib osutuda palju kallimaks, kui sama kaup tavahinnaga teises kaupluses.
Tark tarbija kirjutab koguni kõik vajaliku üles – tänapäeval on nutitelefonist hõlbus vajalikud märkmed kiirelt üles leida.
Tuleb ka meeles pidada, et allahindluse näol pole tegemist võistlusega – ei võida mitte see, kel on kärus kõige rohkem kaupa, vaid tark tarbija, kes vajaliku eseme tavahinnast soodsamalt soetab.