/nginx/o/2008/07/02/53557t1h4176.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2011/03/28/547017t1h5feb.jpg)
Haiglajuhid on nimetanud arstide ja õdede streiki sõjaks, mida alustatakse kiire võidu lootuses, kuid kus on alati ka langenuid.
Sirje Niitra: streigist veidi teise kandi pealt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tööinspektsiooni määratluse järgi on streik töökatkestus, mis toimub töötajate algatusel. Selle eesmärk on tavaliselt saavutada tööandjalt järeleandmisi seaduslikes tööalastes nõudmistes. Näiteks soovivad töötajad, et tööandja tõstaks nende töötasu, pikendaks puhkust ja muudaks töökorraldust.
Streigi kestuse piirangut ei ole, mis tähendab, et streik võib kesta, kuni streikivad töötajad otsustavad lõpetada töökatkestuse, esitatud nõudmised on rahuldatud või kompromiss saavutatud. Mis sel konkreetsel juhul saab, näitab aeg.
Mis laadi konflikt streik õieti on ja kuidas selles käituda? Sellele otsime vastuseid organisatsioonikäitumise uurija, Tartu Ülikooli majandusteaduskonna dekaani, juhtimise professori Maaja Vadi abiga. Riikliku lepitaja kohusetäitja Henn Pärn lisab oma vaatenurga konkreetse konflikti põhjustest.