Kalev Aasmäe: tahvelarvutite «plahvatus»

Kalev Aasmäe. Foto: Laura Oks

Microsoft tuli tänapäevase puutetundliku ekraaniga tahvelarvutiga turule juba tosina jagu aastaid tagasi. Toona jäi see siiski pigem nišitooteks ning leidis kasutajaid peamiselt haiglates ja mõnel kitsal ärisuunal. Vahepeal katsetasid samalaadse tootega mitmed tuntud tehnoloogiaettevõtted, ka näiteks põhjanaabrite Nokia. Tahvelarvuti massidesse viija au kuulub ikkagi 2010. aastal oma esimese iPadiga välja tulnud Apple’ile.

Viimase kahe aastaga on tahvelarvutite turg aina paisunud – on mitu operatsioonisüsteemi ning lugematul arvul tootjaid.

Eelmisel aastal jõudis maailmas lettidele peaaegu 25 miljonit tahvelarvutit – 67 protsenti rohkem kui tunamullu. Sel aastal ilmselt jätkub plahvatuslik kasv. Selle tõttu kannatab laua- ja sülearvutite müük, mis on viimased kaks aastat samal tasemel püsinud.

Mis on tahvelarvutite populaarsuse põhjus? Kuigi kindlasti mängib selles rolli ka kõva turundustöö, on üldiste tehnoloogiliste arengute taustal tegu siiski ilmselt suhteliselt loogilise suundumusega.

Suurem osa inimesi on siiski sisu tarbijad, mitte selle loojad. Just sisu tarbimiseks on tahvelarvuti ka loodud. Internet on kas WiFi või mobiilandmesidena peaaegu kõikjal olemas ning seega on kõik infotarbimiseks vajalik ainult näpuvajutuse või -liigutuse kaugusel. Inimeste mobiilsuse kasv ja traadita võrkude areng tegi omal ajal populaarseks sülearvutid. Nüüd asendavad veelgi kompaktsemad, kergemad ja mugavamad tahvelarvutid sülearvuteid.

Samas ei kao ka sülearvutid ja lauaarvutid kindlasti niipea. See tarbitav sisu tuleb ju ka kellelgi millegagi luua ning tahvelarvutid sellel alal veel konkurentsi ei paku. Juba näiteks trükkimine on keskmise tahvelarvuti puutetundlikul ekraanil füüsilise klaviatuuriga võrreldes tunduvalt kohmakam, rääkimata keerukamatest toimingutest. Olemas on küll erinevad lisaklaviatuurid ja klaviatuuridega hübriidseadmed (isegi kuni nutitelefon-tahvelarvuti-sülearvuti matrjoškadeni välja), kuid siiani ei ole need siiski veel midagi revolutsioonilist ja masse köitvat pakkuda suutnud.

Samas pole puutetundlikest ekraanidest pääsu, kuna need on juba kolimas süle- ja lauaarvutitesse. Ka maailma personaalarvutites enim kasutusel oleva operatsioonisüsteemi Windowsi viimane versioon ja selle kasutajaliides on loodud just puutetundlikke ekraane silmas pidades (kuigi igaks juhuks on vaikimisi paralleelselt olemas ka traditsioonilisema väljanägemisega versioon).