Käendaja vastutab laenuvõtjaga solidaarselt

Foto: Corbis / Scanpix

Finantsinspektsioon tuletab oma tarbijaveebis

minuraha.ee

meelde, et käendus on käendaja antud tagatis ning allkirja andes võtab käendaja endale kohustuse vastutada käendatava isiku võetud laenu eest.

Kui käendatav jääb näiteks pangale võlgu, siis on käendaja kohustatud võla tasuma.

Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse võlanõustajate üksuse juhi Terje Läätse sõnul ei mõista inimesed tihtipeale, et käendamine tähendab solidaarset vastutust laenuvõtjaga. Tihtilugu antakse allkiri käenduslepingule ilma selle sisusse süüvimata ja mõtlemata, kas käendaja suudab vajaduse korral oma kohustuse täita.

Terje Läätse sõnul on viimasel ajal kasvanud inimeste arv, kes vajavad abi õppelaenu käendamise tõttu. Näiteks on laenuvõtja kooli pooleli jätnud ja välismaale sõitnud ning võlg tuleb nüüd tasuda käendajal.

Käendaja aga ei tea, et laenuvõtjal on tekkinud probleemid või ta on välismaale elama või õppima suundunud. Probleemiks on saanud ka käenduse tagatisel võetud väikelaenud.

Allkiri sõbra või sugulase laenulepingu käendamiseks on antud mõistmata, et see tähendab võõra kohustuse täitmise eest vastutamist. Juhtub, et hea tuttav või sugulane, kelle laenu on käendatud, jätab oma kohustused täitmata.

Asi jõuab kohtusse ning tagaselja nõutakse käendajalt võlg sisse. Käendaja on kolinud ja pole seetõttu kohtukutset kätte saanud. Kohtutäitur arestib käendaja arve. Käendaja ei suuda seetõttu enam oma arveid maksta ja satub tõsistesse makseraskustesse.

Käenduse ulatus võib olla erinev. Täieliku käenduse korral vastutab käendaja nii põhikohustuse, näiteks laenusumma tagasimaksmise, kui ka muude võimalike kulude eest.

Näiteks peab käendaja maksma vajadusel ka viivised, leppetrahvi või hüvitama muud asjakohased kulutused. Kui käendus on piiratud rahasummaga, siis vastutab käendaja vaid eelnevalt kokku lepitud summa ulatuses. Käendus võib olla seotud ka muude tingimusega.

Võlanõustaja Terje Lääts teab ka juhtumit, kus inimene avastas, et kuigi ta oli kommunaalarvete tasumiseks sõlminud püsikorraldused, on tal erinevate teenusepakkujate ees tekkinud võlg. Selgus, et kohtutäitur oli tema arve käendatud laenu sissenõudmiseks arestinud.

Teine juhus: naine käendas hea tuttava väikelaenu. Laenu võtnud inimene kolis välisriiki elama, laen jäi tasumata ning kohtutäitur arestis võla katteks naise vara. Käendaja ei olnud oma abikaasale ja lähedastele käendamist nimetanud, sest pidas seda ebaoluliseks.

Oli ju see kõigest üks allkiri. Uue ootamatu kohustuse tõttu ei jätku nüüd aga enam raha oma laenude tasumiseks. Tekkinud on eluasemelaenu võlg ja reaalne oht oma kodust ilma jääda.

Finantsinspektsioon soovitab alati enne käenduslepingu sõlmimist hoolega kaaluda, kas pere eelarve kannatab välja lisakohustuse kandmise juhul, kui laenuvõtja ise seda teha ei suuda. Käendaja vastutab laenusaajaga solidaarselt.