/nginx/o/2013/07/05/1875340t1hd066.jpg)
/nginx/o/2012/10/04/1356224t1ha02e.jpg)
Kaks aastakümmet tagasi sügavas panganduskriisis vaevelnud Põhjamaade pangandussektor on praeguseks sattunud täiesti vastupidisesse olukorda – eurotsooni võlakriisist heitunud väliskliendid tulevad sisse ustest ja akendest.
Põhjamaade pankadest on saanud Euroopa turvasadam
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie jaoks on olukord täiesti uus,» ütles The Wall Street Journalile Nordea panga privaatpanganduse juht Torsten Ostensen. «Me oleme saanud niipalju uusi soove kontode avamiseks, et olime sunnitud välja töötama täiesti uued protseduurireeglid.»
Ka Nordea panga Eesti filiaal kinnitas Postimehele, et mitteresidentide hoiuste maht on alates aasta algusest kasvanud 50 protsenti, nende emapangast on aga kinnitatud, et raha on kiiresti liikumas Lõuna-Euroopa ebastabiilsetest pankadest Põhjamaadesse.
Eesti Panga statistika kohaselt hakkas mitteresidentide hoiuste maht järsult suurenema aasta lõpust. Augustis kasvas mitteresidentidest mittefinantsettevõtete hoiuste jääk 38,5 protsenti, 1,96 miljardi euroni, mitteresidentidest kodumajapidamiste maht on aastaga kasvanud 37 protsenti, 413 miljoni euroni.
Teised Eestis tegutsevad suurpangad ütlevad, et nende pankadesse mitteresidentide raha sissevoolamise kasvu pole näha. SEB sõnul kasvab neil mitteresidentide hoiuste maht
11 protsenti, mis vastab turu üldisele kasvutempole. Eesti Krediidipank kinnitas, et neil on mitteresidentide hoiuste maht sel aastal koguni kahanenud.
Kokku kasvas augustis Eesti kommertspankades hoiuste jääk 12,6 protsenti, 12,3 miljardi euroni ja residentidest kodumajapidamiste hoiuste jääk kaheksa protsenti, 4,6 miljardi euroni.
Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kask ütles, et üle 60 protsendi mitteresidentidest ettevõtete hoiustest moodustavad erinevates off-shore-riikides registreeritud ettevõtted.
Nende ettevõtete vahendite kasv ongi enim panustanud mitteresidentide hoiuste kasvu viimase aasta jooksul. «Samuti on keskmisest kiiremini kasvanud ka Läti ja Leedu päritolu ettevõtete hoiused,» lisas Kask.
«Seega pangandusandmete põhjal ei ole alust arvata, et Põhjala pankade «turvasadama» hinnangut ollakse üle kandmas ka siinsel turul tegutsevatele pankadele,» ütles ta. «Pigem on hoiuste kasvu siiski mõjutanud Eesti majandusaktiivsus ja ettevõtete ärihuvid.»
Üheks põhjuseks, miks Skandinaavia pankadesse voolab hulgaliselt välisraha, aga Eesti tütardesse mitte, on erinev valuuta. Närvilised investorid, kes võtavad näiteks Kreekast või Hispaaniast raha välja, on umbusklikud ka euro kui valuuta suhtes ning eelistavad hoiustada Norra või Rootsi kroonides.
Ostenseni sõnul saab Nordea konto avamise võimaluste kohta kuni 50 väljaspoolt Rootsit tulevat päringut päevas võrrelduna ühe-kahe päringuga kuus veel mõni aeg tagasi.
Päringuid hakkasid kõigepealt esitama Saksamaa investorid umbes aasta tagasi ja nende arv on kiiresti kasvanud. Edasi on kontode avamise huvi liikunud lõunapoolsematesse riikidesse, eriti Hispaaniasse ja Itaaliasse.
«Norra ja Rootsi on nagu turvalised saared, samal ajal kui ülejäänud maailm upub võlgadesse,» ütles Šveitsi privaatpanga UBS Wealth Management valuutaturgude analüütik Constantin Bolts. Ta kinnitas The Wall Street Journalile, et mitmed panga kliendid on pöördunud Skandinaavia suunas, sest soovivad hajutada riske.
Norra maaklerfirma SpareBank 1 Markets lisas, et paljud väliskliendid näevad Põhjamaa panku eriti turvalisena ka nende tiheda seotuse tõttu valitsustega. Näiteks DNB aktsiatest kuulub Norra valitsusele 34 protsenti, Nordeast aga Rootsi valitsusele 13,5 protsenti.