Nestor: fiskaalleppe ratifitseerimine Eesti jaoks väga midagi ei muuda
4. oktoober 2012, 19:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu sotsiaaldemokraatide fraktsiooni aseesimehe Eiki Nestori sõnul majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise ehk fiskaallepingu ratifitseerimine Eesti jaoks väga midagi ei muuda.
Riigikogu rahanduskomisjonile lepingu ratifitseerimise eelnõule tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud ning komisjonis peaks eelnõu uuesti arutlusel olema järgmise nädala esmaspäeval. «Rahvasaadik saab hääletada ratifitseerimise poolt või vastu, aga fiskaallepingut ennast me enam muuta ei saa, selle poolt on Eesti riik oma allkirja juba andnud,» selgitas Nestor BNS-ile.
«Loomulikult arutatakse see leping läbi, aga iga rahvusvahelise lepingu puhul on riikide valik, kas see heaks kiita või mitte. Me ei saa seda riigikogus ühepoolselt muuta,» lisas ta.
Nestor lisas, et Eesti seisukohad fiskaallepingu osas on läbi arutatud ka Euroopa Liidu (EL) asjade komisjonis. «Selle lepingu puhul on riigikogu kaasatus seega võib-olla isegi suurem kui teiste välislepingute puhul.»
Fiskaallepingu osas on Nestori sõnul peamise küsimusena senistel aruteludel kerkinud, et mis Eesti jaoks sellega muutub. «Suuri sisulisi muudatusi ta siiani kokkulepitud finantspoliitikas kaasa ei too, vaid toob õigusliku tagajärje muutuse selles suhtes, kui kokkulepitud poliitikast kõrvale kaldutakse.»
Nestor lisas, et olukord oli teistsugune Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) ratifitseerimise lepinguga, kus lepingu ratifitseerimine eeldas ka mitme siseriikliku protseduuri muudatust, nagu näiteks muudatusi riigieelarve baasseaduses ja riigikogu kodukorras.
«Siis me leppe ratifitseerimiseks muutsime mitmeid Eestis kehtivaid seadusi. Fiskaalleppe puhul seadusi muuta ei ole vaja,» lisas ta.
Selle lepinguga kohustuvad osalised tugevdama oma riigi eelarvedistsipliini, tõhustama liikmesriikide majanduspoliitika koordineerimist ja parandama euroala juhtimist. Lepingu kohaselt hoiduvad liikmesriigid ülemäärasest eelarve puudujäägist ja seavad Euroopa Komisjonile ülesandeks jälgida liikmesriikide eelarve seisundit ning riigivõla kujunemist.
Arvestuse aluseks võetakse lepingu kohaselt eelarve puudujäägi suhe sisemajanduse koguprodukti (SKP), mille kontrollväärtuseks on kolm protsenti ning riigivõla suhe SKP-sse, mille kontrollväärtuseks on 60 protsenti SKP-st.
Leping sätestab ka lepinguosaliste õiguse anda fiskaalkokkulepet rikkunud riik Euroopa Kohtusse. Kui kohus leiab, et lepinguosaline ei ole täitnud kohtuotsust, võib ta määrata põhisumma või karistusmakse, mis on asjakohane ja mis ei ületa 0,1 protsenti asjaomase lepinguosalise SKP-st.
Riigikogu lõpetas fiskaallepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu esimese lugemise 19. septembril. Rahanduskomisjoni esimees Sven Sester on varem BNS-ile öelnud, et riigikogu loodab lepingu ratifitseerida sel sügisel.