Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Tuhandeid kroone Glaskekile maksnud klient sai tagasi kuus eurot

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kümne suurema pankrotistunu hulka mahtus mullu ka AS Glaskek, kelle maksuvõlg oli üle kümne miljoni krooni.
Kümne suurema pankrotistunu hulka mahtus mullu ka AS Glaskek, kelle maksuvõlg oli üle kümne miljoni krooni. Foto: Margus Ansu

Ingrid Tamme isa tellis paar aastat tagasi Glaskekist kolm akent, mille eest maksis 4200 krooni ettemaksu. Selle aasta septembri lõpus sai ta pankrotistunud ettevõttelt tagasi kuus eurot ehk veidi alla saja krooni.

«Vanainimene läheb nüüd talvele vastu ilma uute akendeta,» nentis Tamm. «Minu teada ei saa kuue euro eest kolmele aknale aknateipigi ostetud.»

Kui Tamme 77-aastane isa Endel Koppel Glaskekilt aknaid tellis, soovitas firma tal korraga kogu raha ette maksta – nii pidi aknad kiiremini kätte saama. Firma läks aga õige pea pankrotti. Võlanõuded esitas Glaskekile 256 klienti.

Nüüd, pärast pikka pankrotiprotsessi helistati Koppelile 22. septembri õhtul ja sooviti tema pangakonto numbrit, et saaks talle 4200 eurost tagastada kuus eurot. Ja see pidigi olema sama hästi kui kõik, mis võimalik saada.

Glaskeki pankrotihaldur Andres Hermet ütles, et varad on müüdud ja nende eest saadi 9 062 677 eurot, millest ligi 8,5 miljonit tuli riigi ja Swedbanki kasuks panditud vara müügist.

«Võimalik, et täiendavaid laekumisi võib tulla hetkel kohtumenetluses olevatest nõuetest, samuti uurivad haldurid jätkuvalt pankrotivõlgniku poolt tehtud pankrotieelseid tehinguid,» selgitas Hermet.

Kokku oli Glaskekil võlausaldajaid 577. Kuna eelisjärjekorras maksti raha tagasi pandiga tagatud võlanõuetele (sealhulgas Eesti riigile ja Swedbankile), siis 535 isikut, kelle nõue oli pandiga tagamata (sealhulgas kliendid), said tagasi vaid 2,62 protsenti nõudest.

«Ilmselt tehakse pankrotimenetluses võlausaldajatele veel täiendav väljamakse, kuid need summad jäävad väiksemaks kui esimese väljamakse puhul,» nentis Hermet.

Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivase sõnul said võlausaldajad oma nõuded rahuldatud ulatuses, mis võrdus vara müügist saadud tulemi ja menetluskulude vahega, ning jaotise suurus sõltus ka konkreetsele võlausaldajale antud tagatiste väärtusest.

«Täpset summat, mis me tagasi saime, me ei avalda, küll aga võib öelda, et tulemus vastas meie algsetele arvestustele ja oleme selle menetluse endi jaoks lõppenuks lugenud,» ütles Siilivask.

Tagasi üles