/nginx/o/2012/09/28/1344656t1hcb9d.jpg)
Ametiühingute Keskliidu juhi Harri Taliga sõnul on riigikogu sotsiaalkomisjoni ettepanek tõsta haigushüvitised haigekassa eelarvest töötukassa alla, sama toores ja läbimõtlemata idee kui kunagine maamaksuvabastus.
Taliga: haigushüvitiste viimine töötukassa alla on toores ja läbimõtlemata ettepanek
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Haigushüvitised on lahutamatu osa ravikindlustusest ja seda töötuskindlustus ei hõlma. Jutt sellest, et töötuskindlustus on loogiline koht hüvitiste rahastamiseks, ei kannata kriitikat - lisaks haigetele ei käi tööl ka lapsed, sünnitajad ja pensionärid, kui see mittetöötamise «argument» oleks vettpidav, tuleks töötukassast maksta ka lastetoetusi, emapalka, pensione jne,» ütles Taliga eile riigikogu sotsiaalkomisjoni juhi Margus Tsahkna väljakäidud mõtte peale.
Taliga ütles, et ettepanek on sama toores ja läbimõtlematu nagu kurikuulus maamaksuvabastus.
Tema sõnul ei ole idee autorid endale teadvustanud, et kui haigushüvitisi hakkaks maksma töötukassa, jääksid nendest ilma vähemalt 100 000 inimest ehk kõik need, kes tööl küll käivad, kuid töötukassasse sentigi ei maksa: riigikogu liikmed ja ministrid, kohtunikud jt kõrged riigiametnikud, ettevõtete juhid, töötavad pensionärid jne.
«Kindlustushüvitise tagab ainult kindlustusmakse - kui pole makset, pole ka kindlustust, vastasel juhul oleks tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Ja kui nende palkadelt kindlustusmakseid tasuda ei taheta, on ainus võimalus rahastada seda tööandjate kindlustusmaksest töötukassasse, mis peab sellisel juhul hüppeliselt tõusma.»