/nginx/o/2012/10/03/1353420t1hdead.jpg)
ELi kava kohaselt peavad euroala riigid kirjutama alla siduvatele lepingutele Brüsseliga, pühendudes rakendama üksikasjalikke eelarvereforme – misläbi kasvaks keskvõimu kontroll riikide majanduspoliitikate üle.
Brüssel soovib siduvaid eelarvelepinguid iga euroala riigiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Säte, mis sisaldub ELi riikidele enne oktoobrikuist tippkohtumist läkitatud raportis, nõuaks igalt 17 euroala liikmesriigilt allkirju sellist sorti Brüsseli poolt kinnitatud programmidele ja ajakavadele, mida praegu vaid «paketiriikidega» arutatakse.
Kui kava rakendub, võib täituda Saksamaa soov, et raskes võlaikkes riikide nagu Itaalia ja Prantsusmaa üle, mis ei ole olnud just reformimeelsed, rakenduks karmim kontroll.
Ettepanekud, mida Financial Times lugeda sai, paljastavad, kuivõrd kaugele mõned ELi liidrid euroalas võimu tsentraliseerimisega minna tahaksid.
Tegemist on nihkega, mis paljude poliitikute arvates eeldab ELi lepete põhjalikku ümbertegemist.
Kava on esimene kogupauk algavas lahingus võimu ületoomiseks riikide rahandusministeeriumitest euroalale kui sellisele. Samal ajal küpseb ja võtab kuju Euroopa Komisjoni presidendi José Manuel Barroso plaan vormistada muudatused ELi lepetes.
Kokkuvõttes tähendab see, et ees seisab uus vaidluste raund selle üle, kui palju suveräänsust on riikide valitsused valmis loovutama riikideülesele asutusele.
Üks ambitsioonikamaid ettepanekuid dokumendis – mis on osa Euroopa Ülemkogu presidendi Herman Van Rompuy püüdlusest koostada käesoleva aasta lõpuks euroala majandusliidu projekt – on euroala ühtse eelarve loomine.
Ametnike sõnutsi saaks «keskeelarvet» kasutada raskustes riikide aitamiseks majanduskriisides.
Saksa ametnikud on väljendanud toetust taolise rahvusvahelise eelarve tekkele, uskudes, et niiviisi saaks riikide ressursse ühte patta panna ilma vajaduseta jagada omavahel riigivõlgu.
Prantsuse rahandusminister Pierre Moscovici pani septembris ette, et sellist ühiseelarvet võiks kasutada töötushüvitiste maksmiseks blokis.
Tippkohtumise-eelsetesse läbirääkimistesse kaasatud ametnike sõnutsi on suuremates liikmesriikides küll tunda kasvavat entusiasmi ühiseelarve idee suhtes, kuid ühist nägemust selle rahastamise või kasutamise kohta pole.
«Näib, et tekkimas on intellektuaalne üksmeel idee asjus, kuid modaalsuse suhtes mitte,» ütles üks euroametnik.
Tõenäoliselt puhub dokument taas lõkkele ka debati «kahekiiruselisest Euroopast», milles 17 euromaad püüdlevad majanduse tihedama koordineerimise poole, 10 «eurovälist» võitlevad aga oma rolli nimel uut liiki liidus.
Dokumendi kallal ametis olnud ametnikud rõhutasid, et esialgne eesmärk on vaid diskussiooni ärgitamine bloki liidrite ringis. Iga mainitud meede olevat mõeldud «uurimiseks».
Kuid Van Rompuy on oma kava koostades veetnud terve kuu mööda euroala pealinnu reisedes ning agiteerides riigijuhte antud suunas edasi liikuma – mis tähendab, et kavandis on ilmselt mitmeid meetmeid, mida paljud liidrid toetavad.
Dokument taotleb tempo tõstmist euroala pangandusliidu loomisel, utsitades seadusandjaid «kiirendama tööd» ühtse pangajärelevalve loomisel, «pidades seda käesoleva aasta raames prioriteediks» – terav torge Berliini pihta, mis üritab tempot aeglustada.
Copyright The Financial Times Limited 2012