ESM sai viimase rohelise tule

«Kas see on solidaarsus, kui Eestis tõuseb elektrihind ja arstid streigivad, aga Kreeka valitsus ehitab meie raha eest vormeliringraja?» päris riigikogu Keskerakonna fraktsiooni juht Kadri Simson. Tema ees seisab parteikaaslane Viktor Vassiljev ja taamal särab telekaamera ees rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: Toomas Huik

Riigikogu võttis eile kahe lugemisega vastu otsuse, millega nõustub Euroopa abifondide mahu suurendamisega 700 miljardi euroni ning teise Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) osamakse tegemisega veel oktoobrikuus.

ESMiga seotud seadustest on parlamendil veel vaja heaks kiita fiskaallepe, mis annab Brüsselile kontrolli Eesti riigieelarve üle, aga ka võimaluse saada ESMist abilaenu.

Eilne otsus oli vajalik, sest esimese osamakse tegemisega oli parlament nõustunud juba tänavust riigieelarvet vastu võttes, aga teist osamakset eelarves pole, sest osamaksete kiirendamise otsus tuli alles sel aastal. Riigikogu võttis ESM­i ratifitseerimise otsuse vastu juba augustis, sellele eelnes mäletatavasti pingeline kohtulahing, kus riigikohus vaid ühehäälelise enamusega tunnistas ESMi asutamislepingu põhiseadusepäraseks.

Eile olid abifondide otsuse vastu riigikogus keskerakondlased ja endised keskerakondlased, nn aknaalused. Riigikogu võttis 52 poolt- ja 27 vastuhäälega vastu otsuse, millega nõustus Euroopa abifondide ühise laenumahu suurendamisega 700 miljardi euroni ning teise ESMi sissemakse tegemisega veel sel kuul.

Riigikogus arutlusel olnud otsusega nõustus Eesti sellega, et lisaks ESMi 500 miljardilisele laenuvõimele jääb üles ka Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) kohustus, moodustades nii kokku 700 miljardi suuruse laenuvõimega tulemüüri.

Esialgse kava järgi oli plaanis sulandada EFSFi kohustused ESMi, aga kuna see oleks vähendanud laenuvõimet 300 miljardini, siis arvasid euroala rahandusministrid, et sellest turgude rahustamiseks ei piisa. ESMi kapitali maksab Eesti 150 miljonit eurot: 60 sel ja 60 järgmisel ning 30 miljonit ületuleval aastal.

Keskerakonna saadikud kinnitasid, et ei saa nõustuda otsusega, millega Eesti kannab 30 miljonit eurot võlakriisis riikide abistamise fondi.

Kõige enam kõneainet põhjustaski eile riigikogus Eesti kohustuste suurus. Keskerakondlased pinnisid kõnetoolis seisnud reformierakondlasest rahandusministrit Jürgen Ligi seni, kuni too oli sunnitud tunnistama, et Eesti maksimaalne garantii Euroopa abifondide ees on umbes 2,3 miljardit eurot.