/nginx/o/2023/12/28/15802674t1he732.jpg)
/nginx/o/2011/01/07/495415t1h0dcb.jpg)
Uudse tehnoloogiaga Estlinki merekaabel pole kuigi rikkekindel, Soome ja Eesti ühenduse katkemine aga mõjutab märgatavalt siinset elektribörsi hinda.
Estlinki rikkelembus kergitab siinset elektrihinda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merekaabli katkestusel on siinsele börsihinnale oluline mõju. Kuna Soomes on praegu hind madalam, siis 350 MW võimsusega kaabel leevendaks siinset hinnataset. Homne Eesti börshind on 49,23 eurot megavatt-tund. Soomes aga 36,17 eurot.
«See on Eesti tarbijale halb, kui Soomes on madalamad hinnad ja kaabel on väljas,» kommenteeris Nordic Power Managementi juhatuse esimees Tiit Nigul. «Kui kaabel on rivist väljas, siis see on sama kui üks 350 megavatise võimsusega elektrijaam ei tööta.»
Selle aasta elektrihinna kohta ütles Nigul, et pigem on tänavu Eesti elektribörsi hinnatase olnud madal, kuid Soomes ja teistes Põhjamaades on olnud veerohkuse ja pehme talve tõttu veelgi madalamad.
«Eesti börsihinda mõjutab see, et lõunanaabrid vajavad elektrit. Kõik, mis Soomest tuleb, võib Läti-Leedu ära võtta, meilt jookseb läbi nii palju kui Eesti-Läti piir võimaldab,» ütles Nigul.
Nigul lisas, et algav kütteperiood, mil hakkavad tööle suured koostootmisjaamad, elektri börsihind Balti riikides mõnevõrra stabiliseerub.
Eleringi hinnangul mõjutavad kaablirikked Eesti hinnapiirkonda vähe. Tänase hinnatasemega hindu on viimasel ajal olnud ka päevadel kui kaabel on olnud töös. Täna on Eesti hind 48,87 eurot, Soomes võrdluseks 37,58.
Estlinki merekaabel on juba kolmandat päeva rivist väljas, praegu on lootus, et ühendus taastub täna keskööl.
«Pühapäeval toimusid hooldustööd Soome poolel. Kui tööd seal lõpetati ja ühendust pingestati, leidis aset rike meil Harju konverterjaamas,» kommenteeris Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster.
Harku jaama transistorsillas põles läbi mitu transistorit.
«Estlinki töötamise käigus on paratamatu, et vahel transistorid läbi põlevad. Oluline on siin plaaniliste hoolduste käigus vahetada vigased transistorid enne välja kui nende arv liiga suureks läheb. Rikke kõrvaldamise tehnilised kulud katab omanik ehk Nordic Energy Link,» ütles Köster.
Estlinki alajaamade tehnoloogia on võrdlemisi rikkelembene, seda põhjusel, et merekaablit ehitades valiti uudne, keerukam tehnoloogia. Asjatundjate sõnul tuleb Estlink 2 oluliselt rikkekindlam. Uudse tehnoloogia valimise üheks põhjuseks on siinse Harku alajaam lisafunktsioon – jaam suudab vajadusel Eesti elektrisüsteemi taaskäivitada. Black outi korral, kui elektrisüsteem on maas, vajavad Narva Elektrijaamad tootmise taaskäivitamiseks sagedust. See on elektri julgeoleku seisukohalt oluline. Estlink 2 alajaam sellist lisafunktsiooni ei oma.