«70-90 protsendi klientidega on meil head suhted. Ja neid, kes tulevad üle piiri salatubakaga, neid ei saagi ma nimetada klientideks,» rääkis MTA kontrolliosakonna juhtaja kt Kaido Lemendik.
Maksuametnik: 70-90 protsendi klientidega on meil head suhted
2. oktoober 2012, 15:57
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Maksuhaldurid ei aja tõesti kohvi suhtes pilli lõhki. See oli teema pigem 90ndatel, kui ettevõtjad pidid maksuametnikule tõestama, et nad oma töötajatele kohvi ei osta,» rääkis Lemendik. «Meil ei ole mõistlik tegeleda nn kohvipakiteemaga, prioriteedid on teised – suured asjad, näiteks salakütuseprobleemiga tegelemine.»
Ta lisas samas, et ettevõtjad kalduvad ka igasuguseid trikke kasutama, et erisoodustusmaksust mööda hiilida. «Olen näinud ka olukorda, kus minnakse sõbraga ettevõtte kulul suusatama Himosele, võetakse seal mökki ja pärast üritatakse meile tõestada, et mökkis toimus äriseminar. Tuvastasime, et ajal, mil pidi olema loeng, ostis loengul osaleja hoopis kaardiga baarist jäägermeistrit…,» ütles Lemendik.
Kuidas siis peaks ettevõtja käituma, et maksuametiga hästi läbi saada? «Saame hästi läbi, kui maksud on makstud,» ütles Lemendik.
Lemendik rääkis, et tinglikult jagab amet kliendid püramiidi, mille alumises otsas on maksumaksjad, kes oskavad ja tahavad makse maksta ehk ausate grupp ning need kliendid, kes tahavad, kuid ei oska makse maksta. «Nemad on meie sõbrad, nendega me saame väga hästi läbi,» ütles Lemendik. «Püramiidi tippu jäävad need, kellega me ei saa hästi läbi: oskavad aga ei taha makse maksta ja need, kes rikuvad meelega seadusi. Mina ei muretse, kui nad pole meie tegevusega rahul.»
Kui ettevõttel olnud varem probleeme näiteks käibemaksu tagastusega, siis maksuametil on tema maksuajalugu teada ehk et kui ettevõte on varem pettusega silma jäänud, siis vaatame ka edaspidi teda tähelepanelikumalt, sõnas Lemendik.
Maksu- ja tolliamet läheneb teemadele valdkondlikult, valdkondadeülesed teemad on ümbrikupalk, libaarvete kasutajad, enammakstud käibemaks. Valdkondadest on sel aastal prioriteetideks kütus, ehitus, hulgikaubandus, toitlustus, majutus ja kasutatud autod ehk sektorid, kus liigub palju sularaha.