/nginx/o/2008/07/01/53363t1hf555.jpg)
/nginx/o/2012/10/02/1351602t1h487d.jpg)
Tallinnas elektriküttega ridamajas elav lugeja on pahane, kuna uuest aastast kaob ära nn küttepakett. Miks Eesti Energia ei arvesta oma klientidega, kes tegelikult tarbivad rohkem kui keskmine klient, soovis ta teada.
Lugeja küsib: miks Eesti Energia küttepaketi ära kaotab?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Elan Kristiine linnaosas ridaelamus ja kokku on kolme maja peale 20 boksi. Meie majad valmisid 1995-ndal aastal. Kõikides neis on elektriküte, sest tollel ajal propageeriti elektrikütet, » kirjutas Tarbija24 lugeja.
Alates 2005. aasta märtsist kasutasid sealsed elanikud küttepaketti, mida avatud elektrituru pakettide puhul enam ei ole. «Niigi on omaaegsest soodsast küttekulust saanud väga kallis küte, nüüd mitmekordistub see veelgi. Üleminek mingile muule küttele on planeeringu tõttu peaaegu võimatu ning nõuab väga suuri kulutusi,» on ta pahane.
Lugeja meenutab majandusminister Juhan Partsi esinemist ETVs, kus minister väitis, et küttepaketi kasutajaid on ainult kuni kolm protsenti. «Kas tänastesse küttepaketi kasutajatesse võib suhtuda kui mitteolulisse kontingenti? Kinnisvaraturul on sellise kinnisvara hind oluliselt langenud,» on lugeja nördinud.
Ta soovib teada, miks ei säilitata vähemalt tänastele küttepaketi kasutajatele ka edaspidi küttepaketti. Kelle huvides ja missuguste põhjendustega kaotatakse küttepaketid ja kas Eestis ei kehtigi põhimõte «kes rohkem tarbib, saab odavamalt»?.
«Avaneval elektriturul Eesti Energia kütjatele eraldi paketti tõepoolest ei paku. Küll aga võtame hinnapakkumiste tegemisel arvesse kliendi tarbimisgraafikut ehk päevase ja öise elektritarbimise osakaalu, aga lisaks ka tarbimiskogust,» vastas lugeja küsimusele Eesti Energia pressiesindaja Eliis Vennik. Ta kinnitas, et suurema elektritarbimisega kliendid, sealhulgas ka elektriga kütjad, saavad osa soodsamast ööelektrist.
Pressiesindaja selgitas, et avatud elektriturul asendub senine subsideeritud riiklik elektri hind elektri turuhinnaga, mis kujuneb konkurentsi tingimustes. Kõikide hinnapakkumiste aluseks on siiski elektri börsihind. «Kui vaatame keskmiseid päeva ja öö börsihindu, siis on ööelekter börsil ligi 30 protsenti soodsam,» tõi ta näite. Nõnda suurt öise ja päevase elektrienergia maksumuse erinevust ning nii soodsat ööelektri hinda, nagu seda on seni suletud turul olnud, avatud turul pole. «Sõltuvalt kliendigrupist on meie pakettides päeva ja ööhinna erinevus 30-40 protsenti,» lisas Vennik.