K, 7.12.2022
Börsi ja krüptoturu hinnad toob sinuni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Jürgen Ligi pidas riigikogus sõnasõda

Andrus Karnau
Jürgen Ligi pidas riigikogus sõnasõda
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Jürgen Ligi
Jürgen Ligi Foto: Toomas Huik

Rahandusminister Jürgen Ligi kaitses teisipäeva hommikul riigikogus Euroopa võlakriisi laenuabi eelnõu, millega abifondide maht kasvab 700 miljardi euroni ja Eesti nõustub kiirendatud korras sissemaksetega ESMi kapitali.

Keskerakondlaste ja ministri küsimuste-vastuste voor keskendus Eesti garantii suurusele. Kuna Ligi ei tahtnud otsesõnu öelda Eesti garantiide suurust, siis nõudis riigikogu liige Kadri Simson ka istungi katkestamist, et minister võiks täpse numbri välja uurida.

Teine teema, mille kohta keskerakondlased küsimusi esitasid, oli EFSFi tegevuse jätkamine. Kas EFSF ja ESM hakkavad paralleelselt laene andma?

EFSF on senine Euroopa abifond, kust on laenu saanud Iirimaa, Portugal ja Kreeka ning laenulubadus on antud Hispaaniale. ESM on uus abifond, mis peaks tegutsema hakkama oktoobris.

Riigikogus arutlusel oleva eelnõuga nõustub Eesti sellega, et lisaks ESMi 500-miljardilisele laenuvõimele jäävad üles ka EFSFi kohustused, moodustades nii kokku 700 miljardi suuruse laenuvõimega tulemüüri. Esialgse kava järgi oli plaanis sulandada EFSFi kohustused ESMi, aga kuna see oleks vähendanud laenuvõimet 300 miljardini, siis arvasid euroala rahandusministrid, et see ei ole piisav turgude rahustamiseks.

EFSFi ees võttis Eesti 2 ja ESMi ees 1,3 miljardi suuruse garantii. Neid kahte fondi liites jääks kohustuseks 2,3 miljardit. Seda põhjusel, et EFSF on oma 440-miljardiliselt koguvõimest tegelikkuses välja lubanud anda ligi 200 miljardit. Seega ka Eesti garantii fondi ees on väiksem suurimast võimalikust.

Ligi kinnitas riigikogu ees, et seadusandjad võivad arvestada 2,3-miljardilise maksimaalse kohustuse võtmisega, kuid kuna minister pigem eelistas väita, et täpset kohustuste suurust on keeruline nimetada, siis esitasid Keskerakonna saadikud selle teema kohta uuesti ja uuesti küsimusi.

Ligi märkis riigikogu ees, et Eesti 2,3 miljardi euro suuruse kohustuse väljamaksmine on ebatõenäoline, sellise stsenaariumi käikuminek absurdne, samas aga juriidilise korrektsuse tõttu on tõepoolest Eesti kohustuste ülempiir 2,3 miljardit.

«Musta stsenaariumi koostamine on mõttetu, see hakkab elama oma elu, ei vasta tegelikkusele,» ütles Ligi. «Sama moodi võiks arutleda, et riigikogule võib langeda istungi ajal meteoriit. Rahvusvaheline koostöö ei tähenda seda, et Eesti üksi maksab.»

Täieliku garantii väljanõudmine Eestilt saab juhtuda vaid siis, kui fondide peamised garanteerijad riigid, AAA reitinguga Saksmaa, Holland, Soome, Luksemburg või Austria oma kohustusi ei täida.

«Ei ole lihtsat summat,» kostis Ligi vastuseks päringutele garantii kohta. «Tegemist on ülegarantiiga, tegemist on kõige mustema stsenaariumi kirjeldusega, kus Eesti maksab, aga teised ei maksa. See on absurdne, et viis kõige kõrgema reitinguga riiki ei maksa, aga Eesti maksab.»

Kui laenu saanud riigid raha tagasi ei maksa, siis tegelikkuses peaks Eesti tasuma mitu korda väiksemaid summasid. Nii näiteks on praegu EFSF kokku välja maksnud 104 miljardit eurot, millest Eesti on garanteerinud 417 miljonit eurot.

«Ärge omistage mulle sõnu, et olen veendunud, et kõik riigid suudavad tagasi maksta, aga neil ei ole valikut, praeguse teadmise juures teised riigid ei kingi raha ära, seega võivad tulla mööndused laenumaksete tähtaegades,» ütles Ligi.

Riigikogu liige Enn Eesmaa küsis, kas 700 miljardi suurune tulemüür on piisav Euroopa võlakriisi lahendamiseks.

«Praegu teada olevate probleemide puhul võib öelda, et piisab, turud vajavad deklaratsiooni, et tulemüür on kõrge, sellepärast rahaministrid sellise otsuse ka langetasid,» ütles Ligi.

Eesti peab tasuma ESMi kapitali ligi 150 miljonit eurot. 60 miljonit sel, 60 tuleval ja 30 miljonit 2014. aastal.

Eelnõu teine lugemine toimub täna teisel täiendaval istungil algusega kell 15.48.

Märksõnad
Tagasi üles