Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2014/12/12/3601955t1hb0af.jpg)
/nginx/o/2009/03/26/154008t1ha34f.jpg)
Riigikogu liige Aivar Riisalu rääkis tänasel konverentsil «Kes õpetaks noore tarbima?», et perekond on äriühing, mis võib valede otsuste tagajärjel pankrotti minna.
«Inimese jaoks on kõige suurem probleem, kui ta peab ühel hetkel hakkama elama kehvemini, kui ta on harjunud,» rääkis Riisalu, märkides, et umbes 100 000 leibkonnal Eestis on praegu tekkinud rahalised probleemid.
Ta tuletas meelde, et sündides oleme me kõik võrdsed, meil pole suure tõenäosusega ühtegi pangalaenu ja me pole rikutud ühegi pahega. Koolis võiks Riisalu sõnul esimesed viis aastat olla koolivorm.
«7-12-aastane laps ei oska eriti hästi enda eest seista ja tema tarbimine sõltub tema vanemate võimalustest,» põhjendas ta. Riisalu tõi näiteks oma tütre, kes on käinud koolis, kus esimesed viis aastat oli koolivorm ning 12. eluaastaks on ta saavutanud sellise küpsuse, et suudab oma välimuse kohta ise otsuseid langetada.
«Ma leian, et normaalse inimese kasvatamise seisukohast on kodu ja kooli koostöö äärmiselt oluline,» rõhutas Riisalu. Kellegi mõnitamine n-ö tarbimise tulemuse põhjal ehk siis näiteks riiete pärast on Riisalu hinnangul kuritegu, mille eest tuleks karistada. Ometi tuleb seda Eesti koolides üsna palju ette.
Eestis on praegu suurimaks probleemiks Riisalu sõnul see, et kui laps harjub tarbima, siis kui tal hiljem enam ühel hetkel raha ei ole, võtab ta SMS-laenu ja seejuures pole kedagi, kes talle ütleks, et ära võta seda.
Riisalu rõhutas, et perekond on äriühing, kes võtab endale vabatahtlikult kohustusi, sh kohustuse kasvatada lapsi. «Inimesed peaksid aru saama, et kui ettevõte läheb pankrotti, siis ka perekond võib pankrotti minna, sh ka lapse tegevuse tagajärjel,» rääkis ta.
Riisalu sõnul tuleks gümnaasiumis kindlasti hakata sisendama lastele elementaarseid asju, et lepinguid tuleb lugeda ning tuleb osata koostada tulude-kulude tabeleid.
Kuidas on hätta sattudes võimalik ennast kaitsta? «Eestis on see olukord päris jube,» nentis Riisalu. Tema sõnul on tarbijakaitsjad jäetud ilma efektiivsetest kaitsevõimalustest. Teine võimalus peale tarbijakaitseameti on Riisalu sõnul ajakirjandus ja näiteks kuulsa telesaatega ähvardamine mõjub sageli probleemide lahendamisel päris hästi.
Kohtusse minna on aga Eestis Riisalu sõnul kõige mõttetum, sest selle eest peab jube palju maksma ja aega läheb väga palju. Seda kasutatakse tema hinnangul väga palju ära, et kohtuskäik on inimese jaoks liiga kallis.
Lõpetuseks rääkis Riisalu, et temal ei ole häbi sõita kasutatud autoga, kuigi tema käest küsitakse, miks, kui tal on võimalused uue auto soetamiseks olemas.
«Ma usun, et praegune olukord üsna palju ravib neid lastehaigusi välja, mis kapitalismi tulekuga mõjutasid praeguseid lapsevanemaid. Annaks jumal, et üleinvesteerimise tagajärjel tekkivaid isiklikke tragöödiaid oleks vähem,» ütles Riisalu.