/nginx/o/2012/10/01/1348634t1h5df4.jpg)
«Avaliku sektori keskastmejuhid pelgavad ebaõnnestumisi enam kui nende kolleegid erasektorist,» selgus Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi tehtud uuringust.
Avaliku sektori keskastmejuhid kardavad väga ebaõnnestumisi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uuringu üks kõnekamaid tulemusi on see, et organisatsioonide tippjuhid suhtuvad alluvate ebaõnnestumisesse tolerantsemalt kui keskastmejuhid ning äriettevõtete organisatsioonikultuur on ebaõnnestumise osas avaliku sektori omast leplikum. Üsna loogiline on ka see, et inimesed, kes kardavad ise ebaõnnestuda, suhtuvad mittetolerantselt ka teiste ebaõnnestumisse, märkis Tallinna Ülikooli Psühholoogia Instituudi direktor, professor Aleksander Pulver.
Organisatsioonide ebaõnnestumise põhjusena nähakse eelkõige juhtide vähest pingutust (54,6 protsenti vastanutest), majanduslikku olukorda ja konkurentide tegevust (33,5 protsenti) ning kõige vähem ebaõnne (11,9 protsenti).
«Uuringu tulemused kinnitavad, et üldiselt on suhtumine ebaõnnestumisesse Eestis tugevalt negatiivne ning see on ka põhjus, miks me tänavusel konverentsil sellest tundlikust teemast räägime,» ütles Pärnu Juhtimiskonverentside programmijuht Toomas Tamsar. «Seisus, kus majandus vajab edasiseks arenguks hädasti innovatsiooni, tuleb lubada ka eksperimenteerimist ja mitte karistada või hukka mõista luhta läinud katsetusi. Edaspidise edu nimel võiksime kõik olla tegusate katsetajate suhtes toetavamad – ilma ebaõnnestumisteta pole ka edu. Eriti kehtib see avaliku sektori suhtes.»