/nginx/o/2011/09/28/770906t1hc4d8.jpg)
Riigikogu liige Jüri Jaanson on optimistlik, et tehnika areng pakub vaegkuuljatele peatselt täiendavaid kommunikatsioonivõimalusi.
Kõnetuvastusprogrammid loovad kurtidele uusi võimalusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaanson kohtus sellel nädalal Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudi vanemteaduri Tanel Alumäega, kes seotud arvutitele kõnetuvastusprogrammi rakendusviiside väljatöötamisega.
Riigikogu liige Jüri Jaanson kohtus sellel nädalal Tallinna Tehnikaülikooli küberneetika instituudi vanemteaduri Tanel Alumäega, kes seotud arvutitele kõnetuvastusprogrammi rakendusviiside väljatöötamisega. Kohtumise järel on Jaanson optimistlik, et tehnika areng pakub vaegkuuljatele peatselt täiendavaid kommunikatsioonivõimalusi.
«Kuuldeaparaate kasutavad vaegkuuljad ei ole võimelised eristama kõnet, mis levib elektrooniliste kommunikatsioonikanalite kaudu. See teeb kuulmisprobleemidega inimestele võimatuks osasaamise näiteks otseülekandena transleeritavatest uudistest ja ühiskondlik-poliitilistest saadetest ning ühtlasi lülitab nad välja ühiskondlikust elust,» rääkis Jaanson, kes on vaegkuuljate murede lahendamise parlamendisaadikuna oma südameasjaks võtnud.
«Infokommunikatsioonitehnoloogia areng ühiskonnas on jõuline ja pöördumatu. Üha rohkem uusi võimalusi videoloengute näol kasutatakse nii gümnaasiumides kui kõrgkoolides. See sunnib vaegkuuljaid otsima alternatiive ja tihtipeale ahendab võimalusi isegi haridusest osasaamiseks. Eeltooduga jäetakse üks kogukonnagrupp infokommunikatiivses maailmas ühiskonnast suhtlusest, haridusest ja infost kõrvale. See aga ei ole õigusriigile kohane.»
TTÜ küberneetika instituut on välja töötanud kõnetuvastusprogrammi raadiosaadetest kuuldava kõne esituseks tekstina.
«Kohtumisel Tanel Alumäega sain kinnitust, et kõnetuvastusprogramm on võimeline transkribeerima staatilistes oludes kõneldavat teksti, paraku praegu veel mitte reaalkiirusega ja vigadeta. Otsesaadete automaatseks subtiitritega varustamiseks peab teadus veel arenema. Olen siiski lootusrikas, et asjad edenevad ja teadlaste saavutusi vaegkuuljate abistamiseks üha enam kasutada saab,» ütles Jaanson.
Eestis on vähemalt 50 000 vaegkuuljat.