/nginx/o/2012/08/24/1284992t1h4739.jpg)
Vastupidiselt kiiresti kahanevale põllumajanduslike majapidamiste arvule näitab mahemajapidamiste arv tõusutrendi.
Mahemajapidamiste arv näitab tõusutrendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2010. aasta sügisel toimus Eestis põllumajandusloendus, mis oli iseseisvas Eesti Vabariigis kuues ja peale taasiseseisvumist teine. Selgus, et 2010. aastal oli Eestis 19 613 põllumajanduslikku majapidamist, mis tähendab, et võrreldes 2001. aasta põllumajandusloendusega on majapidamiste arv vähenenud ligi kolm korda.
Vastupidiselt kiiresti kahanevale majapidamiste arvule näitab mahemajapidamiste arv tõusutrendi. Kui mahemajapidamiste arv on võrreldes 2003. aastaga peaaegu kahekordistunud (733st 1331ni), siis mahepõllumajandusmaa ja üleminekuajal oleva mahemaa pind on isegi kolmekordistunud, ulatudes ligi 122 000 hektarini.
68 protsenti sellest on siiski rohumaa, mis vastab ka maheloomakasvatuse struktuurile – suurem osa maheloomadest on rohusööjad. Aianduskultuuridest kasvatakse mahepuuvilju ja -marju 1200 hektaril, kuid köögivilja ja kartulit, mis enam hoolt nõuavad, ainult vastavalt 127 ja 183 hektaril.