Elektri võrgutasud kerkivad seitse protsenti

Foto: Repro

Kui nädala alguses tekitasid šoki Eesti Energia elektripakettide hinnad, siis nüüd kinnitas konkurentsiamet ka energiahiiu tütarfirma Elektrilevi võrgutariifide keskmiselt 7-protsendilise tõusu. Kiired arvutused näitavad, et jaanuari elektriarve tuleb aastatagusest kolmandiku võrra suurem.

Põhivõrguettevõtte Eleringi muutunud hinnast tingituna tõusevad Elektrilevi võrgutasud 1. jaanuarist keskmiselt 0,25 sendi võrra kilovatt-tunni kohta. Sellest 0,16 senti annab kallinev Eleringi ülekandeteenus, ülejäänud 0,09 tuleb sellest, et uuest aastast peab võrguettevõte kadude katmiseks elektrit ostma avatud turult.

Eleringi keskmine võrgutasu kerkib jaanuarist 0,15 senti kilovatt-tunni kohta. Uus keskmine võrgutasu on ettevõttel 1,28 eurosenti ehk 13,3 protsenti praegusest kõrgem.

Selgitamaks, kuidas elektriarve kõigi hinnatõusude tagajärjel uue aasta avatud elektriturul muutub, võtsime aluseks kaks elektriarvete maksjat Postimehe töötajate seast. Täpsustuseks, Elektrilevi võrgutasud muutusid ka augustis, nii et tänavuse ja tulevase jaanuari elektriarve võrdluses on seekordne 7-protsendiline hinnamuutus vaid üks osa.

Postimehe näidetes (vaata graafikut) oleks väiksema tarbimisega ahiküttega maja elektriarvel võrguteenuse hind kümnendiku võrra tänavuse jaanuari omast suurem. Elektriküttel korteril, kus elektriga töötab lisaks nii pliit kui soojaveeboiler, tuleks samaväärse tarbimise korral arvestada ligi 9-protsendilise tõusuga.

Tuleb arvestada, et kui senised elektripaketid kaotavad aasta algusest elektrituru avanemisega kehtivuse ja tarbija valib kas kindla paketi või jääb üldteenust tarbima, siis senine võrguleping (tarbija praeguse elektripaketi võrguosa) jääb kehtima.

Tarbijates tekitab hinnatõus nördimust. «See on ületanud juba igasugused piirid,» lausus eile toimetusse helistanud pensionär Kalev.

Ta tõdes, et ei maksa küll oma Mustamäe kahetoalise korteri elektri eest tütre elektriküttel uusarenduse majaga võrreldes peaaegu mitte midagi, aga koos küttearvetega moodustab see talvel pensionist siiski väga suure osa. Murelik tarbija ohkas vestluse lõpetuseks raskelt ja arvas, et ei hakka praegu elektrilepingu sõlmimisega kiirustama.

Eesti Energia teatel oli eile lõunal uute avatud turu elektripakettidega liitunud 2379 klienti. Eesti Energia müügi- ja teenindusdirektor Sten Argos kinnitas, et lepinguid on sõlmitud üle Eesti.

Elektrilepingu sõlmisega ei maksaks aga kiirustada. Seni on oma paketid avaldanud vaid Eesti Energia ja Energia 200 ning nende sisu võib muutuda. «Kui oma hindade avalikustamisega jõuavad valmis ka teised elektrimüüjad, siis võib see tuua pilti mõningaid muudatusi,» tunnistab ka Eesti Energia juht Sandor Liive.

Eriti suurematel tarbijatel tasuks kaaluda oma andmete lisamist Eleringi Andmelattu, kust elektrimüüjad neid näevad ja saavad teha omapoolse pakkumise.

Praegu elektrilepingu sõlmimisega kiirustamine võib hiljem lepingut muutes valusalt rahakoti pihta lüüa, sest Eesti Energia kasseerib lepingu ennetähtaega lõpetamise eest trahvi, mille suuruseks on 20 protsenti tarbimata jäänud lepingu hinnast.

Elektrihinna tõus toob suure tõenäosusega kaasa abivajajate kasvu. Uuringukeskuse Praxis töö- ja sotsiaalpoliitika analüütik Andres Võrk tõdes uuringufirma ajaveebis, et elektrihinna tõus mõjutab kõige rohkem vaesemaid leibkondi ning tõenäoliselt suurendab see toimetulekutoetuse saajate arvu.

Üllatuslikult on tema sõnul aga tuleva aasta riigieelarves selleks ette nähtud summat hoopis vähendatud.