Päevatoimetaja:
Aimur-Jaan Keskel

Oma poja varguse ohvriks langenud ema nörritab kulla kokkuostja tegevus

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tavid valuutavahetuspunkt Tallinnas. Pilt on illustratiivne.
Tavid valuutavahetuspunkt Tallinnas. Pilt on illustratiivne. Foto: Liis Treimann

Postimehega võttis ühendust ema, kelle tagant varastas poeg enam kui 1000 euro eest kuldehteid, mille ta Tavidis rahaks tegi. Ema jõudis paar päeva hiljem asja jälile, kuid ei saanud olulisi esemeid tagasi osta, kuna kokkuostja oli need juba lõhkunud.

Ülle 18-aastane poeg varastas ema tagant kuldesemeid ja viis need kulla kokkuostuga tegeleva Tavidi kontorisse Tartus.

«Mul on kuld olnud alati ehtekarbis ja ma pole seda peitnud,» tunnistas Ülle. Tavidi tšekkidelt selgub, et 21. aprillil toodi sinna Ülle poja poolt 2,85 grammi kulda, mille eest maksti ligi 63 eurot. Järgmise koguse eest sai ta 24. aprillil üle 100 euro.

«Neid ma kohe ei avastanud, aga kui 30. aprillil oli ära viidud kulda 41,05 grammi, mille eest ta sai 910 eurot, siis selle laia käevõru ja kaelaketi kadumisel hakkasin teisi asju kah vaatama,» meenutas Ülle. Varguse avastas ta 2. mail ehk paar päeva peale teo toimumist.

Naine meenutas, et sõitis seepeale kohe Tartusse Tavidi kontrorisse ja proovis esemeid tagasi osta.

«Nad ütlesid, et nemad midagi teha ei saa ja pöörduma peab politsei poole,» kirjeldas Ülle toimunut. Seda ta ka tegi. Nii tekkis justkui võimalus kuldkett tagasi osta, kuid selgus, et 2. maiks oli see saadetud juba Tallinnasse ja pooleks lõigutud.

Ettevõtte tegevus paneb Ülle nördima.

«Mina olen võibolla oma halvasti kasvatatud lapse ohver, aga murtakse ju ka kodudesse sisse. Nad peaksid neid asju säilitama mingi ajagi,» seletas Ülle, kelle sõnul võiks Tavid kuldesemeid nädalapäevadki alles hoida, mitte kohe tükeldada, et varguste ohvritel oleks võimalus oma esemed tagasi saada.

Tavidi Tartu kontorite juhataja Alar Jõeloo kinnitas Postimehele, et kulla toojalt küsitakse, kust ta kulla sai ning lisaks küsitakse alati tooja dokumente. Ka Ülle pojalt küsiti dokumenti.

«Me ei taha varastatud asju osta, aga kahjuks neid ikkagi satub,» sõnas Jõeloo. Ta nimetaski riskigrupiks noored 18-aastased ja veidi vanemad. «Nendele pöörame tähelepanu ja tihti ei võta vastu.»

Kahtlaseid kliente, kes tuleb ära saata, astuvat kontorisse keskmiselt üks nädalas.

«Näiteks tuli laupäeval klient, kel oli kaasas katki tõmmatud kett,» meenutas Jõeloo. Ta tuvastas isiku, tegi ketist pildi ja ütles, et kahjuks hetkel ketti ei osta. Jõeloo pöördus politseisse, kust uuriti järgi, kas viimasel ajal on midagi sellist varastatud. Selgus, et kõik oli korras ja noormees sai oma keti müüdud.

«Kõige raskem on püüda neid, kes kodust oma vanemate tagant võtavad,» tunnistas ta. «Kui vanematel on kodus kuldasjad, näevad nende lapsed üldjuhul paremad välja, on kallimalt riides ja enesekindlamad.»

Jõeloo seletas, et esemed tehakse kliendi loal katki selleks, et vastu võttes kindlaks teha, kas ikka on tegemist kullaga.

Märksõnad

Tagasi üles