/nginx/o/2009/03/25/153735t1h7477.jpg)
Kastmisveele on rida nõudmisi, millest olulisemad on vee puhtus, toksiliste lisandite ja võõrkehade puudumine, soolade ja mineraalainete madal sisaldus, neutraalne või nõrgalt happelise reaktsiooniga vesi.
Milline on parim kastmisvesi?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Veevärgi vesi, mis on läbinud filtreerimise ja erinevad puhastusastmed, sobib küll kastmiseks, kuid mineraalainete sisaldus temas on väga vähene ja kloori sisaldus võib kohati oluliselt tõusta, kirjutab
.
Kaevuvesi või puurkaevuvesi on vastupidiselt veevärgi veele iseloomustatav suure soolade ja mineraalainete sisaldusega, kuid viimaste kogus vees ei peaks olema liiga kõrge, muidu muutub vesi taimede kastmiseks kõlbmatuks.
Veekogu vett peetakse kõige vähem sobilikuks kastmisvee liigiks, kuna toksiliste jääkide, keemiliste ainete, mädanemisproduktide, bakterite, sissetunginud võõrkehade ja teiste ohtlike lisandite sisaldusrisk on liialt suur.
Vihmavesi on oluliselt pehmem veetrassi omast, tavaliselt neutraalse happelise reaksiooniga, peale selle on temas erakordselt kõrge lahustunud hapniku sisaldus, mis kõik teeb ta taimedele väärtuslikuks - samas tuleb arvestada, et väga saastatud keskkonna tingimustes satuvad vihmavette ka kahjulikud keemilised ühendid, raskemetallid, kütuse põlemisproduktid, lubjatolm.