Kosmoseromantika pole kuhugi kadunud!
28. september 2012, 15:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
11.-12. oktoobril toimuval Pärnu Juhtimiskonverentsil peab avakõne erinevate NASA ja ESA kosmoseprojektidega seotud olnud teadlane ja ettevõtja professor Bernd Madauss, kes nõustus E24-le rääkima sellest, mida ta arvab Garri Kasparovi tehnoloogiaalastest mõtteavaldustest ning kosmoseromantika olemasolust robotite ajastul.
Kas olete ka varem Eestisse sattunud?
Olen varem olnud Eestis kaks korda, sel korral olen kutsutud esinema Pärnu Juhtimiskonverentsile, kus võrdlen raketi allakukkumist ettevõtete langusega ja räägin kosmosesektori näitel ebaõnnestumisest.
Garri Kasparov väitis kevadisel finantskonverentsil Pärnus, et viimase kolmekümne aasta jooksul on innovatsioon seisma jäänud. Tema arvates leiab inimkond kasutusviise vanadele tehnoloogiatele, selle asemel, et uusi luua. Kas nõustute Kasparoviga?
Ma nõustun osaliselt, kuid mitte täielikult. Loomulikult pole viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud nii fundamentaalseid edasiminekuid nagu omal ajal oli elektri, raadio, auru- või diiselmootorite leiutamine. Samas oleme me uutele süsteemidele nagu näiteks arvutid ja sidetehnoloogia leidnud palju innovatiivseid rakendusi.
Millised on Teie arvates viimase 30 aasta suurimad tehnoloogilised edasiminekud?
Esikohale paigutaksin interneti, teisele kohale Marsi-missioonid ning kolmandale CERNi poolt Higgsi bosoni leidmise.
Millised võiks Teie arvates olla järgmise 30 aasta tähtsaimad tehnoloogilised saavutused?
Esimesel kohal oleks ilmselt termotuumareaktorite käikuminek. Teisel kohal paikneks uus hüpe meditsiini alal, näiteks vähiravimi leiutamine. Kolmandaks nimetaks aga Marsi koloniseerimist.
Mis võiks Teie arvates olla kosmosetehnoloogias järgmiseks suureks sammuks?
Järgmiseks suureks sammuks võiks olla kosmosereisi automatiseerimine tehisintellekti ja robotite abil, kuna inimreisil kosmoses on teatud kindlad piirid. Tänapäeva tehnoloogia abil pole inimestel paraku võimalik reisida Päikesesüsteemi välisplaneetidele, näiteks Jupiterile.
Kui palju on NASA ja ESA vahel konkurentsi ja kui palju on koostööd? Kas üks segab teist?
Kindlasti on rohkem koostööd kui konkurentsi ning minu arusaamise kohaselt on konkurents kahe kosmoseorganisatsiooni vahel ainult positiivne. Väga tihti viib omavaheline konkurents piiratud rahastuse tõttu ka omavahelise koostööni, millest lõppkokkuvõttes võidavad mõlemad.
Mis on Teie arvates tulevikus energiakriisi vältimiseks parimaks lahenduseks – kas me peaksime investeerima taastuv- või tuumaenergiasse? Kas neile kahele on veel mingeid alternatiive?
Ilma mingi kahtluseta oleks taastuvenergia parim valik, kuid see on siiski looduslikult piiratud – öösel pole päikest ning ka tuule olemasolu on muutlik. Seetõttu peaks usaldusväärne tuumaenergia jääma kuni alternatiivsete lahenduste, näiteks termotuumaenergia saabumiseni siiski alles.
Kas automatiseerumisega ja robotite tulekuga jääb «kosmoseromantika» siiski inimestele alles?
Praeguse seisuga on robotid palju robustsemad ning erinevatele keskkonnatingimustele ja nende muutustele vastupidavamad kui inimesed. Samuti, juhul muidugi, kui neile ei ole installeeritud spetsiaalne kaebamiseprogramm – ei kaeba nad millegi üle. Kuid tänaseni ei suuda nende loomus näidata inimesele omaseid «romantilisi» tundeid. Nii et selles osas on kosmosevaldkond muutunud tõesti masinlikumaks.
Teisalt, ma õpetan Prantsusmaal ISUs (Rahvusvaheline Kosmoseülikool) ning igal aastal viin tudengitega läbi vestlusi nende professionaalsete eesmärkide teemadel. Eelmisel aastal uurisin ma ühelt naistudengilt, millised on tema edasised karjäärieesmärgid. Ta vastas kiirelt: «Ma tahan minna Marsile ja jäädagi sinna!» Ma ei suutnud oma kõrvu uskuda, kuid tudeng jätkas, rääkides, kuidas ta kasvas üles ühes USA farmis ning tal on palju kogemusi kartulite istutamise alal, mida ta sooviks teha ka Marsil. Ja oma Marsi korteri aknast teeks ta Maast pilte. Tema jaoks oli Marsil elamises midagi tõeliselt romantilist! Nii et ilmselt on alati ka selliseid inimesi, kelle jaoks «kosmoseromantika» pole kuhugi kadunud.