Kuidas kujuneb elektri börsihind?

Foto: Repro

Ehkki mitmesuguste toorainetega kaubeldakse börsidel juba enam kui poolteistsada aastat, on elektribörsi ajalugu suhteliselt lühike.

Meil elektrienergia hinda kujundav NordPool on üks maailma vanemaid ja praegu ka maailma suurim elektribörs. See asutati 1993. aastal Norras (esialgse nimega Statnett Marked) elektriga kaupleva firmana. Seega on vastav maailmakogemus vaevalt paarkümmend aastat.

Ka kauplemine elektribörsil toimub mõnevõrra erinevalt kui aktsiabörsidel või teistel tooraine- (õigemini tulevikutehingute) börsidel. Nimelt tehakse ostu- ja müüginoteeringute pakkumised päev varem, ning mis veel olulisem, turuosalised üksteise pakkumisi ei näe ehk teisisõnu toimub omamoodi pimepakkumine. Elektri börsihind kujuneb ostu- ja müügipakkumiste kokkupuutekohas ning hinnapakkumised tehakse iga tunni jaoks.

Eleringi elektriturgude osakonna juhataja Ingrid Aruse sõnul on Eesti turul praegu viis nn bilansihaldurit, aga pakkumisi teevad ka tootjad ning turuosalised Lätist ja Leedust. Kokku on turuosalisi umbes 20.

«Uuel aastal loodame bilansihalduritele lisa. Ennustan, et kaks tuleb juurde,» ütles Arus.

Nagu kõikide börsikaupade puhul, iseloomustab ka elektri börsihinda selle kohati üsna suur kõikumine. Nendel, kes sõlmivad fikseeritud hinnaga lepingu, pole midagi karta. Juhtugu elektri börsihinnaga mis tahes, kogu lepinguperioodiks jääb elektri hind ikka samaks.

Need tarbijad, kes sõlmivad kas osaliselt või täielikult börsihinnaga seotud lepinguid, peavad kahjuks või õnneks, sõltuvalt sellest, kuidas hind parajasti liigub, elektri börsihinna kõikumised kas osaliselt või täielikult kinni maksma.

Millest siis sõltub elektri börsihind? Nagu iga kauba hind, sõltub ka elektrienergia hind nõudlusest ja pakkumisest.

Elektrienergia nõudluse suurim mõjutaja on majandus. Mida kiiremini majandus kasvab, seda enam kasvab ka nõudlus elektri järele ja elektri hind peaks kerkima. Majanduslanguse ajal elektri tarbimine kahaneb, mistõttu peaksid langema ka hinnad.

Elektri oluliseks hinnamõjutajaks on ilm, ja seda nii pakkumise kui ka nõudluse poole pealt. Kuna Põhjamaade elektrist genereeritakse suur osa hüdroelektrijaamades, siis on just sademete hulk (vihmad ja kevadel sulaveed) see, mis määrab paljuski ära elektrienergia pakkumise.

Nõudluse poole pealt mõjutavad hinda aga liiga külmad ja liiga kuumad ilmad, sest siis kasvab tarbimine järsult kütmise või jahutamise tõttu. Börsihindade suurt kõikumist võivad põhjustada ka ootamatud sündmused – avariid elektrijaamades või merekaablites. Nii kerkis kaks aastat tagasi elektri hind korraks kahe euroni kWh. Aruse sõnul on selline hinnatõus teoreetiliselt võimalik, aga mitte enam Eesti piirkonnas.