Liive: hoiatasime elektrihinna hüppelise tõusu eest juba varem

Eesti Energia juht Sandor Liive Foto: Liis Treimann

Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive kirjutab ettevõtte blogis, et elektrifirma rääkis ammu avalike kaartidega eesootavast elektrihinna hüppeliselt tõusust, mis kaasneb elektrituru avanemisega ehk olukorraga, kus riik enam tasuta CO2 kvoote ei jaga ja sellega elektri hinda turuhinnast allpool ei hoia.

«50-protsendiline hinnaerinevus elektri reaalse, tootmisel põhineva turuhinna ja riiklikult subsideeritud hinna vahel on olnud tõsiasi juba pikka aega,» kinnitab ta.  

Liive tõdeb, et kliendi vaatenurgast on avatud turu elektril palju erinevaid hindasid. Seda on viimased päevad juba tõestanud.  Siiski on elektri börsihind, mis on tema sõnul kõigi jaeklientidele pakutavate hindade aluseks, üks eraldiseisev number. Ainult et seegi on pidevas ja seejuures väga ulatuslikus liikumises. «Kui aga vaadata elektri keskmist börsihinda ja kõrvutada seda senise, subsideeritud elektrihinnaga, siis on erinevus olnud keskeltläbi 50 protsenti,» tõdeb Liive, lisades, et see teadmine ei ole olnud saladus, seda infot olnud võimalik iga päev jälgida ja seda on ajakirjanduses ka korduvalt avaldatud.

Liive kirjutab, et veebruaris kohtus Eesti Energia jaeäri juht Margus Rink Tallinna ajakirjanikega, et tutvustada elektrituru avanemisega kaasnevat. Ühtlasi rääkis ta ka 50-protsendilisest hinnaerinevusest riiklikult ettemääratud ning tootmispõhise, avatud turu elektri hinna vahel. Ning et 50-protsendiline elektrihinna tõus mõjutaks elektriarvet tervikuna keskmiselt 20 protsendi ulatuses.

Ka tol hetkel oli tegemist triviaalse infoga, sest elektri keskmist börsihinda olemasoleva elektrihinnaga kõrvutades sai igaüks kontrollida. Õnneks olid ajakirjanikud varmad seda infot levitama ja kõigis suuremates väljaannetes ilmusid pealkirjad «Elektri hind kerkib 50 protsenti». Elektriarve tervikuna oluliselt vähem – umbes 20 protsenti.

Kui vaadata esimesi vabaturuelektri hinnapakkumisi, siis üldjoontes ongi prognoosid paika pidanud, tõdeb Liive. Kliendil, kes kasutab paketti Kodu 1, kuid täna liituks paketiga Kindel, tõuseks elektri hind 56 protsenti, kuid elektriarve tervikuna 18 protsenti. Seni paketti Kodu 2 kasutanud kliendi päevane elekter kallineks 1,4 ja öine 1,9 korda, kuid arve tervikuna 18,7 protsenti.

«Kui oma hindade avalikustamisega jõuavad valmis ka teised elektrimüüjad, siis võib see tuua pilti mõningaid muudatusi,» möönab Liive.  Samuti muudab pakkumisi tema sõnul  igapäevaselt kõikuv elektri börsihind, kuid üldpilti see kardinaalselt ei muuda. «50-protsendiline hinnaerinevus elektri reaalse, tootmisel põhineva turuhinna ja riiklikult subsideeritud hinna vahel on olnud tõsiasi juba pikka aega,» kinnitab ta.

Liive lisab, et nii vähe, kui see riigi juhtidele ka ei meeldi, avab elektriturgu riik ning elektri reaalne turuhind on majanduslik paratamatus. See ei ole asi, mida poliitik tahaks valijatele hea meelega öelda. Kuid keegi peab seda tegema ja vajadusel ka sõnumitoojale määratud pahameele osaliseks saama.