/nginx/o/2012/09/07/1305874t1hc4b4.jpg)
Ernst & Youngi ning Oxford Economicsi sügisese majandusprognoosi kohaselt toob euroala päästmiseks vajalike otsustega venitamine kaasa märkimisväärse kahju ning kasv jääb kasinaks ka järgmisel 10 aastal.
Ernst&Young: euroala ootab ees kadunud aastakümme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kogu eurotsooni käesoleva aasta majanduskasvuks prognoosib Eurozone Forecast -0,5 protsenti ning 2013. aastal 0,1 protsenti. Eurotsooni lagunemise tõenäosus püsib analüütikute hinnangul jätkuvalt kõrge, sest muutuseid on raske ellu viia.
Kuid šokk majandusele ning poliitiline investeering ühtse Euroopa projekti mõjutavad otsustajaid suure tõenäosusega siiski läbi suruma vajalikke otsuseid eurotsooni koos hoidmiseks.
«Päästeplaani elluviimise aeglus, mis on tingitud poliitiliselt ebapopulaarsetest otsustest, võib kaasa tuua nö. eurotsooni kadunud dekaadi, mis tähendab ajaloolisest keskmisest (2,3 protsenti aastas) 1 protsendi võrra madalamat majanduskasvu järgneva kümne aasta jooksul,» rääkis Ernst & Young Balticu juhtivkonsultant Märt-Martin Arengu.
Samal ajal püsib uurijate hinnangul jätkuvalt kõrge eurotsooni riikide keskmine võlatase, umbes 90 protsenti sisemajanduse kogutoodangust (SKT) ning probleemriikide nagu Kreeka, Hispaania ja Portugali tööpuudus.
«Täna on eurotsoonis kolm omavahel tihedalt seotud probleemi, mis kasvu pidurdavad. Nendeks on lagunemise kartus, mis hoiab madalal investeeringud ja erasektori kulutused; riigipoolne kasinus, mis omakorda vähendab sissetulekuid ja nõudlust; ning viibivad reformid, mida on sotsiaalselt keeruline läbi viia, kuna need tekitavad kõrget pikaajalist töötust,» selgitas Arengu.
Eurotsooni kooshoidmiseks on Ernst&Youngi hinnangul vaja vaja Euroopa Keskpanga otsustavat sekkumist võlakirjaturul, Kreeka laenu restruktureerimist ning Hispaania ja Portugali täiendavat toetust.