/nginx/o/2009/02/27/141240t1he4a8.jpg)
Prantsuse valitsus lükkas uue hoo sisse Euroopa Komisjoni plaanile kehtestada börsifirmade nõukogudele 40-protsendiline naiskvoot.
Pariis nõuab jõuliselt Euroopale naiskvooti
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Financial Timesil avanes võimalus lugeda kirja, milles Pariis palub Brüsselit tungivalt nimetatud seaduseelnõu läbi suruda. Kava kohaselt tabaksid kvooti eiravaid ettevõtteid sanktsioonid.
«Prantsuse võimud... toetavad resoluutselt [selle] direktiivi eelnõu loogikat,» seisab kirjas, millele on alla kirjutanud Pierre Moscovici ja Najat Vallaud-Belkacem – vastavalt Prantsuse rahandus- ja naisõiguste ministrid.
«On oluline, et Euroopa Komisjon esitaks selle projekti kiiremas korras Euroopa Ülemkogule ja Euroopa Parlamendile. Viimane on ka ise mitmel korral väljendanud poolehoidu nimetatud suunale meie ühenduses, kvoodid kaasa arvatud.»
Prantsusmaa samm kujutab endast selget väljakutset Suurbritanniale, mis juhib üheksast riigist koosnevat koalitsiooni – nende hulgas Holland, Ungari ja Tšehhi Vabariik – mis Brüsseli plaanile vastu seisab.
Septembri keskel saadeti brittide eestvedamisel Brüsselisse kiri, milles nõuti, et EL hoiduks reguleerimast küsimust, millega mitmed riigid juba niigi iseseisvalt tegutsevad, vabatahtlike või kohustuslike skeemide kaudu.
Kuid Pariis, mis nõuab suurtelt Prantsuse firmadelt 2014. aastaks 20- ja 2017. aastaks 40-protsendilist naisterahvaste osakaalu nõukogudes, kinnitas, et enesekontrollisüsteemist antud probleemi puhul ei piisa.
«Nüüd näib olevat selge, et isegi kui mõned rahvuslikul tasandil rakendatud meetmed siseriiklikult toimivad, ei piisa sellest võrdsete õiguste edendamiseks Euroopa tasandil,» kirjutab Pariis.
Ettepanek, mille eestvedaja on ELi õigusvolinik Viviane Reding, tekitab lõhesid ka Euroopa Komisjoni kõrgete mees- ja naisametnike ridades.
Juhtivad naissoost volinikud, nende hulgas Catherine Ashton, Neelie Kroes, Connie Hedegaard, Máire Geoghegan-Quinn ja Cecilia Malmström – vastavalt bloki välispoliitika-, telekomide, keskkonna-, innovatsiooni- ja siseasjade volinikud – on ELi-ülese initsiatiivi vastu.
«Eesmärki kui sellist toetan ma kogu südamest, me vajame tipus rohkem naisi. Kuid seda progressi ei tohiks Euroopa tasandil peale suruda. Euroopa ei peaks tegema seda, mida teised paremini oskavad,» ütles Kroes Financial Timesile. «Vastutus peab jääma riikide valitsustele ja ettevõtetele. Ei tohi minna nii, et nad kaebavad ELi sekkumise peale ja ei tee siis mitte midagi.»
Enamik meessoost volinikke, nende hulgas Olli Rehn, Michel Barnier, Antonio Tajani ja László Andor – majandus-, rahandus-, tööstus- ja sotsiaalvolinikud – on otsustanud Redingu ettepanekut toetada.
«Mina usun, et meil on vaja tugevamaid ja mõjukamaid üleeuroopalisi meetmeid, mis edendaksid soolist võrdõiguslikkust ja naiste võimete rakendamist ärimaailmas rohkem kui seda seni on tehtud,» ütles Rehn Financial Timesile.
«Vabatahtlik lähenemine on mõnes riigis toiminud, kuid üldkokkuvõttes kaugeltki mitte piisavalt. Mõnikord peab keegi sooküsimustes eeskuju andma ja juhirolli haarama – miks mitte EL?»
EL on juba ligi kümme aastat pistnud rinda ränga soolise ebavõrdsusega blokis – nagu nad olukorda tõlgendavad. Üritatud on jõuda vabatahtlike lepeteni ettevõtetega, et nood juhtivatele kohtadele rohkem naisi paneksid.
ELi jaanuarikuiste andmete kohaselt oli naiste osakaal suurte börsifirmade nõukogudes 13,7 protsenti.
Copyright The Financial Times Limited 2012