/nginx/o/2012/09/26/1340372t1hc61a.jpg)
Eelmise aasta kütteperioodiga võrreldes tuleb tänavu sügisel arvestada üle 10-protsendise hinnatõusuga. Selleks tuleks juba varakult valmis olla – suuremate kulude ettenägemine ja selleks eelnev lisaraha kogumine aitab kodukulude suurenemist valutumalt üle elada.
Tallinnas on alates oktoobrist uus soojuse piirhind 82,6€/MWh, ehk eelmise talve kütteperioodiga võrreldes tuleb hinnatõusuks 11,1 protsenti, teatas Anne Sägi Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskusest.
«Hinnad tõusid juba aasta alguses, ehk arvestada tuli nii kütte, gaasi- kui ka elektrienergia hinnatõusuga, nüüd ootab ees järjekordne kulutuste kasv,» kommenteeris Sägi. «Kasvavad kodukulud panevad keerulisse olukorda iseäranis need inimesed, kes teenivad keskmisest madalamat palka või kelle peres on ülalpeetavaid – kooliealised lapsed või töötu pereliige, samuti need, kes elatavad ennast pensionist.»
Swedbanki Eraisikute Rahaasjade Teabekeskus soovitab inimestel küttekuludega juba ette arvestada, et ei tekiks olukorda, kus maksmata arved kuhjuvad ja kevadel on kütteperioodi lõppedes endistviisi tasumata võlad ootamas.
Kuigi välistemperatuur mõjutab koduse sooja tarbimist väga suurel määral, ei tasu Sägi hinnangul siiski eeldada, et suured küttearved puudutavad vaid kolme talvekuud. Näiteks ühetoalises keskküttega korteris tuli eelmisel aastal maksta detsembris kütte eest 35 eurot, märtsis aga saabus kõige kopsakam arve - 86,5 eurot ning veel maikuuski tuli kodusoojuse eest maksta veidi alla 30 euro. Korteris, mille suuruseks 80 ruutmeetrit, tuli eelmisel kütteperioodi külmimal kuul arvestada 135-eurose kuluga toasoojale, vahe võrreldes sügisega tuli siinjuures väga suur, kuna oktoobrikuus tuli tasuda 53 eurot.
«Enamasti tuleb kõige suuremate küttekuludega pere-eelarves arvestada jaanuari- ja veebruarikuus, ent on aastaid, mil ka külmal detsembrikuul tuleb lisaks pühadekuludele arvestada kenakene summa keskküttele,» tuletas Sägi meelde.
Sundkulutuste, ehk toiduhindade ja kommunaalkulude suurenedes tuleb inimestel sageli nende tasumiseks varasemaid sääste kasutada. Sägi sõnul aitab kasvõi väike kogutud lisaraha kulutuste suurenedes hullema ära hoida.
Üks võimalus suurte küttearvete vähendamiseks on energiasääst, ehk elamu renoveerimine ning hoone küttesüsteemide rekonstrueerimine. «Päris kindlasti on oluline paigaldada korteripõhised soojaarvestid, et inimene saaks maksta täpselt nii palju, kui ta toasooja tarbib - vajadused on ju erinevad, mõnele piisab toas kahekümnest soojakraadist, teine soovib soojemat tuba,» mainis Sägi, kelle hinnangul peaksid elanikud ise ka korteriühistus aktiivsemalt kaasa rääkima ning otsima võimalusi elamu tervikrenoveerimiseks.