Varjatud vigade korral saab nõuda hüvitist

Uusehitiste puhul on varjatud vigadeks kiire viimistluse tulemusena tekivad praod ja niiskuskahjustused. Foto: SCANPIX

Kui müüja varjab ostueseme vigu, saab uus omanik hiljem nõuda müügihinna alandamist või hüvitist nende kõrvaldamise eest. Detailne ning läbimõeldud ostu-müügileping aitab lahendada pretensioone hiljemilmnenud vigade korral.

Millised on varjatud vead?

Näiteks kasutatud auto puhul on ilmne, et sel on kasutuse jälgi, kuid sõidukiga toimunud avariid ei tohiks müüja maha vaikida. Erandiks on väikesed õnnetused nagu kerged värvikriimustused ja –kahjustused. Samuti loetakse tavapäraseks kulumisnähtuseks piduriklotside kulumist.

Uusehitiste puhul on tüüpilised vead soojuskõikumiste, pinnase vajumise või kiire viimistluse tulemusena tekivad praod ja niiskuskahjustused, mis ilmnevadki sageli alles 3–6 kuu pärast. Kasutatud kinnisvara puhul ei pruugi kohe silma hakata lekkiv katus, tuult läbilaskvad aknad või soojal ajal tehingu tegemisel rikkis küttesüsteem.

Kasutatud elektroonika puhul küll enamasti veendutakse selle korrasolekus, kuid kiirustamise tuhinas jääb enamasti mõni funktsioon järele proovimata. Olgu selleks siis külmkapi automaatsulatus, netiühenduse tugi teleril vms.

Lemmiklooma ostmiseks jäetakse sageli rääkimata kõrvalekalded kinnitatud tõustandardist, mida asjatundmatu silm tavaliselt ei märka. Samuti unustab müüja vahel rääkida antud tõule omastest terviseprobleemidest või vanematelt pärineda võivatest geneetilistest probleemidest.

Mida siis teha varjatud vigadega toimetulekuks?

Kõike valutum, kiirem ning ka rahaliselt soodsam on neid ennetada ehk kutsuda tehingu juurde nõustajaks mõni oma ala asjatundja. Veel parem on küsida nõu mitmelt sõltumatult eksperdilt.

Kui aga viga on ilmnenud, sõltub edasine, kas tegemist oli uue esemega või mitte. Näiteks uue korteri, sõiduki või kodutehnika puhul kehtib seadusest tulenevalt pretensiooni esitamise õigus kaks aastat, mille jooksul on müüja kohustatud vead kõrvaldama, müüdu välja vahetama, raha tagastama või hinda alandama.

Varjatud vigade puhul on õigus nõuda müügihinna alandamist või vea kõrvaldamist ka kasutatud auto, kodutehnika või korteri puhul, kui müüjaks oli juriidiline isik. Eraisikust müüja puhul on garantii olemasolu ja selle detailid kokkuleppelised. Näiteks ARKikodulehel oleva ostu- müügilepingu näidisvormi kohaselt müüja garantiid sõidukile kaasa ei anna.

Müüjal on õigus vigade eest vastutuse võtmine ostu-müügilepingus välistada ainult juhul, kui ta lepingus kirjeldab sõidukil teadaolevaid puuduseid. Samuti ei kohaldata kahe eraisiku omavahelistele tehingutele tarbijakaitseseadust ning seetõttu tasub ostu-müügitehingute korral olla eriti tähelepanelik. Pigem tuleks ostjal lähtuda sellest, et nagu ikka kasutatud asjade puhul võtab vastutuse enda peale ostja.

Kuidas varjatud vea korral hüvitist nõuda?

Kindlasti tuleb võimalikult täpselt kirjeldada viga või selle ilmnemist, võimalusel dokumenteerida see fotodega ning saata kirjalik pretensioon müüjale. Pretensioonile tuleb lisada kannatanu või tema esindaja kontaktandmed ja määrata mõistlik, näiteks 2-nädalane tähtaeg nõudele vastamiseks. Et poleks võimalik apelleerida kahjunõude kaotsiminekule, on mõistlik see teele panna tähitud kirjaga.

Kui müüja tähtajaks tagasisidet ei anna, võib saata uue pretensiooni, milles on selgelt kirjas järgmised sammud. Üsna tavapärane on kirjutada, et nõude määratud tähtajaks tähelepanuta jätmisel pöördub kannatanu oma õiguste kaitseks kohtusse. Muidugi võib kohtutee jalge alla võtta ka kohe, kuid tavaliselt on lihtsam, kiirem ning tihti ka soodsam jõuda kahjuhüvitises kokkuleppele  läbirääkimiste teel.