Mikser: eurotsooni kriisi lahendamine on Eesti rahvuslikes huvides
24. september 2012, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (SDE) esimehe Sven Mikseri sõnul on eurotsooni kuulumine ja selle piirkonna kriisi lahendamine Eesti huvides.
Mikser ütles intervjuus BNSile, et Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) asutamine ja eurokriisi lahendamine laiemalt on väga keeruline küsimus. «Ma arvan, et käsitlus, nagu annaks Eesti oma inimeste raske tööga teenitud raha ära kellelegi, kes tegelikult elab meist paremini, on kindlasti liiga lihtsustatud lähenemine küsimusele,» ütles Mikser.
«Ka fraktsioonis omavahel arutledes, kuulates ära erinevaid eksperte, olid kõik üksmeelsed selles, et eurotsooni kuulumine on Eesti rahvuslikes huvides, et Euroopa päästmine sellest kriisist on Eesti rahvuslikes huvides ja need, kes kaldusid lõpuks ESMi toetama, leidsid, et ESMi jõustamisega on tegelikult olemas arvestatav lootus, et seda kriisi õnnestub leevendada,» rääkis Mikser. Samas oli tema sõnul sotside seas ka teisi arvamusi, nagu ka teistes riigikogu fraktsioonides.
«Tegelikult ma olen nõus ka president Ilvesega selles osas, et kui me vaatame, mida me oleme Euroopa stabiliseerimiseks andnud ja mida on Euroopa andnud Eestile selleks, et kriisiga toime tulla, siis kindlasti ka selles bilansis meie oleme siiski saajad,» rääkis Mikser.
Mikseri sõnul ei saa eurotsooni kriisi lahendamisel vaadata mööda avalikust arvamusest. «Puhtalt majandusanalüütikud ütlevad, et nii on õige ja nii tuleb teha, kärpige neid kulutusi, suurendage neid tulusid ja nii edasi. Samal ajal tuleb alati arvestada demokraatias, mis on poliitiliselt võimalik,» sõnas Mikser, viidates olukorrale, kus Kreekas toimus viimaste parlamendivalimiste eel tugev radikaliseerumine nii poliitilise spektri vasak- kui paremtiival.
«Väga lihtne on öelda, et rahva käitumine on irratsionaalne ja seetõttu me selle võrrandist kõrvaldame ja sellele tähelepanu ei pööra. Paraku tegelikus elus tuleb arvestada ka täiesti irratsionaalse käitumise mõjudega,» rääkis Mikser.
Mikseri sõnul võib riigivõlgade oluline vähendamine tekitada tulevikus muuhulgas probleeme nii Eesti kui ka teiste riikide pensionifondidele, mis suures osas investeerivad just riikide võlakirjadesse. «Kui see turg on tulevikus tunduvalt ahtam, kui nõudlus nendesamade pensionifondide poolt säilib, aga pakkumine märkimisväärselt väheneb, tähendab, et tuleb otsida mingisuguseid muid instrumente, millele üles ehitada tulevane pensionisüsteem,» ütles SDE esimees.