Rohkem disaini, rohkem raha
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teenusedisain - see termin tekitab Eesti ettevõtjates praegu veel kõhedust, ent projekt «Disainibuldooser» aitab olukorda muuta.
Peamine põhjus, miks Eestis on nigelad palgad, on siinne väike tööviljakus. Tootlikkus inimese kohta on Eestis väiksem kui isegi õnnetus Kreekas.
Seni on tööviljakust kasvatatud, püüdes väiksema hulga inimestega teha ära rohkem tööd. Või siis paremal juhul panna inimeste asemel tööle masinad. Tehes võimalikult soodsaid asju võimalikult efektiivselt, konkureerivad Eesti ettevõtted aga Hiina või Vietnami omadega ning sealt on võitjana välja tulla väga keeruline.
«Sa pead mingil hetkel jõudma punkti, kus sa saad aru, et pead midagi muutma,» rääkis MTÜ Eesti Disainikeskus juht Jane Oblikas sellest, miks ettevõtted peaksid toote- ja teenusedisaini vastu huvi tundma.
Et oleks omast käest võtta edulugusid, tuli Eesti Disainikeskus välja projektiga «Disainibuldooser», millega on esialgu liitunud ka ettevõtted, mis esmapilgul tunduvad üsna disainikauged, nagu näiteks Tallinna Sadam ja advokaadibüroo Sorainen.
«Disainibuldooseri» auditi käigus ei piirduta mitte ainult toodete kujunduse või teenuse ülevaatamisega, vaid analüüsimisele tuleb terve ettevõte, alates ärimudelist ja sisekommunikatsioonist.
Madal tööviljakus ei tähenda ilmtingimata, et inimesed töö juures logeleksid. Pigem seda, et Eestis toodetut ei suudeta piisavalt kallilt müüa. Kõrgemat hinda saab aga küsida läbimõeldud kauba eest.
Näiteks OÜ Meiren Engineering juht Toomas Uibo rääkis, et tõhusate lumesahkade eest õnnestub neil Rootsis rohkem raha küsida kui põhjamaistel konkurentidel.
Ettevõtja tõdes samas, et disainist tahavad midagi kuulda ikkagi need ettevõtted, kellel hing ei ole paelaga kaelas. «Kui eksistents sõltub järgmise tellimuse saamisest, siis ära tule disainijutuga. Ettevõte peab olema selleks mingil tasemel,» rääkis ta.
Disainibüroo Iseasi disainijuhi Martin Pärna sõnul oleks ettevõtetel lihtsam vee peal püsida, kui nad alustaksid disainist.
«Mitte nii, et tehakse midagi valmis ja siis üritatakse seda kellelegi maha müüa. Selle jaoks, et midagi siiski müüa, on veel lisaraha vaja,» rääkis ta. «Sellest ringist on väga raske välja tulla. Lihtsam on nullist alustada.»
Pahatihti kaasatakse disainerid tootmisse, kui on tarvis otsustada, kas taburet tuleb värvida kollaseks või punaseks. Samas võiks disainer mängu tulla juba siis, kui mõeldakse, mida tootma hakata, kuidas klient seda kasutab ning mismoodi see näiteks tehasest tema koduni jõuab.
Paraku ei taha ettevõtted disaini eest kuigi palju raha välja käia. Esiteks ei saa raha eest midagi käegakatsutavat.
«Ettevõtjad saavad aru, et kui nad tellivad tonni rauda, siis see on laos olemas, seda saab katsuda. Disainiga on raskem,» nentis Uibo.