Euroopa kaalub kildagaasi kasulikkust

Yoko Ono kildagaasi tootmise vastu protestimas Foto: SCANPIX

Euroopas ei ole kildagaasi kasutamine veel võidukäiku alustanud, Prantsusmaa ja Bulgaaria on kildagaasiprojektide arendamise soostuks seisanud. USAs on kildagaasi osakaal kasvanud aga 17 protsendini.

Maagaas võib aastaks 2025 katta maailma energiavajadusest kuni 30 protsenti. Kui USA gaasiturul on ebakonventsionaalse kildagaasi osakaal kasvanud 2000. aasta 1,4 protsendilt 2011. aasta 17 protsendini, siis Euroopas ei ole kildagaas võidukäiku alustanud. Eelmisel nädalal oli kildagaasi kasutuselevõtt ja sellega seotud riskid päevakorral Euroopa Parlamendi kahes komisjonis.

Teisipäeval kiitis energeetikakomisjonis heaks parlamendiliikme Niki Tzavela (EFD, EL) resolutsiooni, mis keskendub kildagaasi ja põlevkivi tööstuslikele ja energeetilistele aspektidele. Keskkonnakomisjon kiitis aga kolmapäeval heaks Bogusław Soniku (EPP, PL) resolutsiooni kildagaasi ja kivisöe ammutamise keskkonnamõjudest.

Mõlema õiguslikult mittesiduva raporti järgi peavad kildagaasi maardlate uurimist ja hõlvamist lubavad riigid tagama range seadusandliku raamistiku olemasolu.

Kildagaasi projektide arendamine looks töökohti ja tagaks Euroopa Liidu suurema energiasõltumatuse. Maailma mastaabis ühtlustuksid hinnad.

Samas kaasnevad kildagaasi puuraukude arendamisega teatud riskid ja kulud. Näiteks nõuab kildagaasi ammutamisel kasutatav hüdrauliline kivimikihtide lõhestamine ehk hüdrofrakkimine suures koguses vett. Tüüpilise kildagaasi puuraugu rajamiseks läheb vaja 2300–4000 kuupmeetrit vett.

Defektsetest puuraukudest võib gaasi ammutamiseks kasutatav kõrgsurvevesi imbuda põhjavette ja seda reostada, samuti võib tööstuslik vesi tungida maapinnale. Lisaks tuleb arendajatel tegeleda puuraukude sulgemisel reovee ja kemikaalide hoiustamisega. Samuti võivad puuraugud mõjutada seismilisi protsesse.

Kuigi veel ei ole teada, kas kildagaasi ootab Euroopas edu, on  osa liikmesriike – Poola, Austria, Saksamaa, Holland, Rootsi ja Suurbritannia – lubanud kildagaasiväljade uurimise, olles valmis asuma gaasi ammutama, kui uuringud selleks alust annavad. Samas on näiteks Prantsusmaa ja Bulgaaria hetkel pannud kildagaasiprojektide arendamisele moratooriumi.