/nginx/o/2012/09/24/1336646t1h3679.jpg)
Paar aastat tagasi oli kinnisvaraturul pakkumine palju suurem kui nõudlus. Müügis olid buumiaegsed iganenud lahendused ning uuenduslikud, energiasäästlikud ja kvaliteetsed elamispinnad puudusid.
Kinnisvaraarendaja uued võimalused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar aastat tagasi oli kinnisvaraturul pakkumine palju suurem kui nõudlus. Müügis olid buumiaegsed iganenud lahendused ning uuenduslikud, energiasäästlikud ja kvaliteetsed elamispinnad puudusid.
Mis on muutunud? Arendajad ehitavad jälle, kuid mida – ikka sedasama iganenud lahendust. Uuenduslikke ja energiatõhusaid arendusprojekte, mis on ehitatud viimase aastaga, võib vaid ühe käe sõrmedel üles lugeda. Mingis mõttes on tagasi buumiaeg, mil enamik ehitatavaid elamispindu leiab omaniku juba ehituse ajal.
Praegune müügitempo kasv on uute korterite osakaalu vähendanud turul kolmandiku võrra ning omakorda kergitanud nende hinda ligi 30 protsenti. Defitsiidi tõttu on raske leida mõistlikku pakkumist, mille hinna ja kvaliteedi suhe oleks tasakaalus.
Leida energiatõhusat ja kvaliteetsete ehitusstandardite järgi ehitatud kortermaja, kus on tervislik elukeskkond, on võimatu. Kinnise sisehoovi ja välibasseiniga kortermajast ei maksa aga unistadagi.
Kvaliteet on hinnas
Vähegi kvaliteetsemad elamurajoonid Merirahus või Pirital on müügis kõrgema hinnaga, sest kvaliteeti ja hüvesid hindavad ostjad on valmis nende eest rohkem maksma.
Majanduslanguse läbi teinud kinnisvaraturul on tunduvalt suurenenud ka nõudlus üürikorterite järele ning seetõttu on ilmnenud olulised puudused, mis valitsevad üürikorterite turul.
Peamised märksõnad üürikorterite puhul on kõrged üürihinnad, hinna ja kvaliteedi mittevastavus ning lühiajalised ja ebastabiilsed üürisuhted. Enamik üürnikest on praegu sunnitud maksma üüratuid summasid viletsate ja räämas elamispindade eest, millele lisanduvad kopsakad kommunaalkulud.
Kuid samas on üüriturg äärmiselt likviidne, sest vabad korterid leiavad suhteliselt kiirelt üürnikud ja seda tavapärasest kõrgema turuhinnaga.
Ebastabiilne üüriturg
Liialt kõrge üür viib paljude mõtted kinnisvara soetamisele, mis omakorda elavdab kinnisvara ostu-müügiturgu. Üks probleem üürikorterite puhul on ka see, et enamik neist on samal ajal ka müügis. Seepärast puudub üürnikel igasugune kindlustunne ja on oht jääda kodutuks. Praegune üüriturg on ebastabiilne ega paku erilist alternatiivi kindlat kodu otsivatele inimestele.
Perekonnal, kes sooviks endale pikaajalist ja kindlat elamispinda, on praegu ainus võimalus osta kinnisvara, kuid neil, kel pole ostuks raha ja puudub laenuvõime, pole ka lootust stabiilsele kodule. Hinnanguliselt elab Eestis üüripindadel paarkümmend protsenti elanikest ning see arv pidevalt suureneb.
Seega on nõudlus üüripindade järele pidev ja pikaajaline, kuid kahjuks ei ole meie turul toodet, mis seda nõudlust täidaks. Tühja koha võiksid täita üürimajad, mis mujal Euroopas on üsna levinud toode arendajate ja investorite seas rahavoo tekitajana. Ka esimese vabariigi ajal oli üürimaju väga palju, sest kinnisvaraomanikke oli vähe. Ka paljud majanduslikult kindlustatud inimesed elasid luksuslikes üürikorterites.
Üürnikele on üürimajas elamine suurepärane võimalus saada endale kindel kodu, sest üürilepinguid on võimalik sõlmida pikaks ajaks ning puudub oht, et üüripind võidakse maha müüa. Ka on üürnikud palju julgemad hooldama ja renoveerima elamispindu, mis on nende kasutuses pikemaks perioodiks, olles seega ka paremad peremehed nende kasutuses ja valduses olevale kinnisvarale.
Julgust arendamisel
Kinnisvaraturul on tekkinud ja tekkimas asukohapõhine defitsiit, mis on tihedalt seotud teatud piirkondade kiire majandusliku arenguga. Näitena võib tuua Ülemiste järve piirkonna, kus Tehnopolise kiire areng loob aastaks 2014 ligikaudu 6000 uut töökohta. Need töötajad vajavad samas piirkonnas ka elamispindu.
Siinkohal sõnum meie arendajatele ja investoritele – arendage julgelt ja uuenduslikult, sest paljudes kinnisvarasektorites on defitsiiti ning äsjaste kinnisvarauudiste kohaselt on Eesti kinnisvaraturg oma tulususe poolest Euroopas kolmandal ja maailmas lausa kaheksandal kohal.