Haigekassa uus juht koormaks dividendid sotsiaalmaksuga

Tanel Ross, miks loobusite turvalisest rahandusministeeriumi asekantsleri positsioonist ning asute ametikohale, kus olete kergesti rünnatav ja võite lihtsalt kõrbeda?

Igal töökohavahetusel on isiklik ja ametialane põhjus. Isiklik põhjus on see, et reisimist oli väga palju, aga mu isa on juba päris vana ja noorem vend Helsingis (Märten Ross on Soome keskpanga nõunik – toim).

Haigekassa juhina on reisimist kindlasti vähem. Sisuline põhjus – olin turvalistel ametikohtadel Eesti Pangas ja ministeeriumis kokku juba 18 aastat Euroopa Liidu asjade ja finantssektoriga ühel või teisel viisil tegelenud. Haigekassa on mulle proovikivi, kokkupuude teistsuguse maailmaga. Rahandusministeeriumis tegelesime eelarvega ja ka haigekassas tuleb eelarvet planeerida pikalt, hinnata rahalisi võimalusi avaliku teenuse pakkumiseks. Risk on haigekassas kahtlemata suurem.

Kui kaua inimene ikka jaksab teistele sõnu ette sosistada, mõnikord tahaks ise ka rääkida.
Ma valetaks, kui ei ütleks, et suure organisatsiooni tippjuhi koht on midagi muud, natukene teistsugune vastutus ja positsioon kui asekantsler.

Kas te olete Reformierakonna inimene?

Ei ole.

Aga te ju teate ja tunnete, millisele parteile peate olema tänulik?

Ei tunne.

Maksuameti, RMK, haigekassa, Rahvusringhäälingu ja teiste tähtsate avalike ametikohtade valimisel on võimalik valituks osutuda vaid Reformierakonna tugeva toetusega.

Ma ei oska öelda, kuidas on teistel ametikohtadel. Haigekassa juhiks valis mu haigekassa nõukogu, mis koosneb 15 inimesest. Ma võin kinnitada, et lähtun oma ametis vaid sellest, mis on haigekassa ülesanded ja sellest, mida ütleb nõukogu kinnitatud haigekassa arengukava. Lõppude lõpuks kinnitab eelarve haigekassa nõukogu. Ma ei tunne, et olen ühelegi parteile midagi võlgu.

Kui me juba valimistest hakkasime rääkima, siis mida te lubasite haiglate liidu esindajale, et haiglate liit teid toetama hakkas?

Ma ei ole mitte kellelegi lubanud midagi rohkemat kui oli kirjas tegevusprogrammis.

Kas haigekassa tulud jäävad lähematel aastatel alla kuludele ja haigekassa jookseb igal aastal miinusesse?

Prognoos näitab selleks aastaks väikest miinust, mis eeldab jagamata tulude kasutamist. Järgmise aasta eelarve on nõukogus kinnitamata, nagu ka nelja aasta prognoos.

Tulud tulevad meil rahandusministeeriumi prognoosist, olles tegelikult natuke suuremad või väiksemad sõltuvalt sotsiaalmaksu laekumisest, aga kulud otsustab nõukogu.

Rahandusministeeriumi prognoos näeb ette 6–7-protsendilist ravikindlustuskulude kasvu igal aastal, selle jagamine on nõukogu otsustada. Tingimata ei pea olema tulude-kulude saldo negatiivne. Aastal 2020 tekib praeguse maksubaasi juures puudujääk, lähematel aastatel see ei pruugi nii tõsine probleem olla.

Kas see ei vasta tõele, et haigekassa vajab üsna ruttu lisaraha?

See ei ole järgmise ega ülejärgmise aasta küsimus, aga mis edasi saab, seda on raske öelda. Kümne aasta perspektiivis on lisaraha tervishoidu vaja, kas tingimata järgmisel või ülejärgmisel aastal, see on iseküsimus. Nõukogu võib kasutada ka kogunenud varasid. Mingeid uusi makse ei ole järgmisel ega ülejärgmisel aastal vaja. Tulevikus tekib vajadus lisaraha järele, aga see ei pea tekkima uute maksudena.

Ega see ei pea ju olema kivisse raiutud, et haigekassat rahastatakse vaid sotsiaalmaksust…
Ei, see ei ole kivisse raiutud. Praegune seadus ütleb, et haigekassat rahastatakse sotsiaalmaksust, aga sotsiaalmaksu baasi võiks laiendada.

Aga võib ka nii nagu Eiki Nestor on soovitanud, see on jälle poliitilise kokkuleppe küsimus, kui koalitsioon leiab, et haigekassa vajab raha eelarve üldtuludest. (Nestor soovitas, et riigieelarve muude tulude arvelt tasuks riik pensionäride ravikindlustuse ja perearstiabi ülalpidamise eest – toim). Alternatiiviks suuremale maksubaasile või riigieelarvest raha ülekandmisele on see, et iga inimene panustab ka ise, sest tervisekindlustus on veidi sarnane pensionikindlustusega.

Vabatahtlik tervisekindlustus on kirjas ka koalitsioonileppes. Kas teie valitsusajal tuleb selline süsteem?

Enne peab tegema poliitilise otsuse, kas muuta olemasolevat süsteemi. See on nii põhimõtteline muutus, et pole poliitiliselt ega praktiliselt teostatav kolme-nelja aasta perspektiivis. Aga veel kord, lähema paari aastaga tõotavad olemasolevad tulud kasvada kuus-seitse protsenti aastas, sellega on võimalik suurendada teenuse pakkumist. Eks siis vaatame, kuidas edasi.

Mis võiks olla haigekassa rahastamise lahendused nelja-viie aasta pärast?

Ma ei tahaks seda öelda, mis on nelja-viie aasta pärast. See sõltub sellest, mida ja kui kiiresti on vaja muuta. Ma ei julge seda öelda. Kui 1. oktoobril haigekassas alustan, siis lisaks järgmise aasta eelarvele tuleb hakata ette valmistama pikaajalist prognoosi. Mõelda tuleb ka prognoosidele 2020 ja 2025. Kui tekib kulude ja tulude vahe, siis tuleb mõelda, kuidas seda täita.

See tundub õige hirmutav väljavaade, et kõrgepalgaliste inimeste arstiabi on tulevikus parem kui madalapalgalistel.

Ei, see ei tähenda seda. Esiteks võib suurendada maksubaasi, maksustada tulusid, mis praegu on sotsiaalmaksuga maksustamata. Näiteks dividende maksustada.

See on väga mõistlik mõte, kas see teile ka mõistlikuna tundub?

Kindlasti tuleks seda kaaluda, sest see aitaks nihutada maksukoormust palgakuludelt muudele tuludele.

Teine võimalus lisaraha leidmiseks on see, et pooled inimesed, kellele haigekassa tervishoiuteenuse kindlustab, maksavad selle eest ning teine pool – pensionärid ja lapsed – ei maksa. Riigieelarvest võiks nende eest samuti maksta.

Kolmas variant võiks olla midagi sellist, et kaasata inimesi, soodustada oma isiklikule tervisekontole raha kogumist. Vältida tuleks ebaõiglast olukorda, et kui inimene on väiksema sissetulekuga, siis on «tagatud» väiksem juurdepääs raviteenusele. Kodanikuna arvan, et riik võiks sotsiaalpoliitilise vahendina maksta madala sissetulekuga inimeste kontole raha juurde riigieelarvest.

Kordan veel – eravahendite kaasamine ei ole tingimata asi, mida isiklikult peaksin toetama, aga ütlen, et see on üks võimalus, mida ei saa välistada. Esmane võimalus on dividendide ja muude tulude maksustamine sotsiaalmaksuga ning teine võimalus maksta haigekassale riigieelarvest raha juurde, pensionäride eest näiteks. Kõige aluseks on haigekassa tulude-kulude prognoos, esmalt viieks aastaks ja siis ka natuke pikemaks ajaks.

Võtan teie jutust ühe märksõna: arstiabile juurdepääs. Kui raha kõrvale jätta, siis mulle tundub, et arstiabi üks suuremaid probleeme on see, et arstile pääsemiseks peab olema tutvusi ning peab teadma, kellele ja kui palju tuleb maksta.

Kui te nii väidate, siis ma ei oska seda oma kogemustest kinnitada ega ümber lükata.
Te olete ju keskealine mees, käite arsti juures. Kas teil on tuttavad arstid?
Minu tuttav arst on meie keskmine vend Peeter Ross, radioloog.

Järelikult te ei teagi seda probleemi, mida tähendab tuttava arsti puudumine.
Kui mul on arstiabi vaja, siis lähen perearsti juurde. Mul on väga tore perearst, kes suunab mind vajadusel eriarsti juurde. Olen täiesti veendunud, et haigekassa teeb kõik nende vahendite piires, mida ühiskond on otsustanud eraldada, et kõigil oleks võrdne juurdepääs arstiabile.

Võrdne juurdepääs küll, aga kas ka võrdne kohtlemine?

Ka võrdne kohtlemine, loomulikult. Haigekassal on teenuse kvaliteedi mõõdikud, millest üks on elanikkonna rahulolu pakutava kvaliteediga.

Seda näitavad ka küsitlused, et arstiabi on valdkond, kus tuleb pista…
Ma ei oska seda kommenteerida. Haigekassa teeb kõik, et pakkuda kindlustatutele, peaaegu kõigile Eesti elanikele, võimalikult ulatuslikku teenust.

See on ilus loosung!
See ei ole ilus loosung, see on põhimõte. Ma ei oska teie väiteid kommenteerida. Kui see nii on, siis see on väga kahetsusväärne, aga see väide jääb teie südametunnistusele.

Kuidas kavatsete tasakaalustada riiklike haiglate ja erapraksiste huve?

Haigekassa asi on tagada olemasoleva raha eest teenus.

Te olete seda juba kolm korda öelnud!

Teenuse pakkumise aluseks on pikaajalised lepingud, millest suurem osa on haiglavõrgu arengukava haiglad. Väiksem osa, umbes kümme protsenti on muud teenusepakkujad.

Haiglavõrgu arengukavas toodud haiglad peaksid tagama tervishoiuteenuse ulatusliku kättesaadavuse kogu Eestis. Teatud hulga teenuseid tellime ka neilt asutustelt, kes ei ole haiglavõrgu arengukavas. Ma ei välistaks, et see suhtarv 90 : 10 haiglavõrgu arengukava haiglate kasuks võib muutuda.

Hoopis teine küsimus on patsiendi valikuvabadus, raha liikumine koos patsiendiga. Seda on minu käest varem ka küsitud, et kui inimene läheb arsti juurde, kel ei ole lepingut haigekassaga, siis mis tingimustel võiks haigekassa osa inimese makstud arvest hüvitada.

See on üks Reformierakonna valimislubadus, mis koalitsioonileppes kirjas.

Võimalik, aga see põhimõte oli ka minu teesides, mille esitasin enne valimisi haigekassa nõukogule. Esiteks, kui haigekassa on lubanud, et igaühel on õigus saada mingi aja jooksul raviteenust, aga me ei suuda seda täita, siis loomulikult ei näe ma põhjust, miks sellisel juhul ei võiks patsient minna raviasutusse, millel ei ole haigekassaga lepingut. Kui me ise ei ole suutnud hoida teenusekvaliteeti, mida oleme lubanud hoida, siis on loomulik, et vähemalt osaliselt kompenseerime selle.

Teine asi on Euroopa Liidu patsiendi õiguse direktiiv, mis ütleb, et inimesel on õigus arstiabi saada igal pool. Eestis kindlustatud inimesele kompenseeritakse riigis x arsti juures käimise kulu selles mahus, mis see teenus oleks maksnud Eestis.

Direktiiv tuleb rakendada tuleva aasta oktoobris. Kui inimestel tekib õigus saada hüvitist välismaal ravil käimise eest, siis miks peaks kodumaal teistsugune lähenemine olema. Kui on lubatud suurem valikuvabadus üle piiri, siis peaks ka kodumaal olema lubatud suurem valikuvabadus. Selle üle peab mõtlema, kuidas seda teostada.

Haigekassal on väga suur võim arstiabiga tegelevate eraettevõtete äriedu üle – kui on leping, on ettevõte tulus, kui ei ole lepingut, siis ei ole tulus.

Kahtlemata on haigekassal eriline roll tervishoiusüsteemi kujundamisel. Haigekassal on kindlad kriteeriumid lepingute sõlmimiseks. Teiseks on haiglavõrgu arengukava haiglad, kellega haigekassa sõlmib natuke pikemad lepingud.

Haigekassas kindlustatute ja haiglate huvides on stabiilne rahastamine ning haigekassa huvides on sõlmida näiteks viieaastane leping haiglaga, kust saab kindla loetelu ja mahu teenuseid.

Te lubate riiklikele haiglatele (nn riikliku arengukava haiglad) rahastamist senises mahus, lubate erapraksistele suuremat rahastamist, lisaks hakkavad inimesed ravil käima välismaal. Kust te selleks kõigeks raha võtate?

Ameerikas on näiteks kindlustusfirmal lepingulised haiglad ja mittelepingulised haiglad, in-haiglad ja out-haiglad. Kui direktiiv lubab inimestel käia ravil välismaal, siis saab panna piirangud, mis tagavad haigekassa eelarve jätkusuutlikkuse.

Esmalt tuleb hinnata mõju eelarvele. Võib-olla on nii, et suurem konkurents sunnib kõiki efektiivsemalt tööle, mis piirab ka teenuste hinnatõusu.

Riigikontrolli auditi järgi on ravimite omaosalus Eestis üks kõrgemaid Euroopas.
Ravimite omaosalus selle aasta oktoobrist väheneb. Ravimite senisest suurem kompenseerimine on eelarve teema ja sõltub nõukogu otsusest.

Jõudsime tagasi eelmise küsimuse juurde: kust selleks raha võtta?

Peab vaatama, kuidas eelarve lubab ja nõukogu otsustab ravimite kompensatsiooni suurendamise.

Aga mida te ise arvate, kas peaks ravimite kompensatsiooni suurendama?
(vaikus)

Ma tahaks teilt ikkagi konkreetset lubadust, kas saab raha juurde või mitte?

Sellist lubadust ma ei saa teile anda.

Kas inimestel tuleb arstiabi eest hakata rohkem maksma või mitte?

Vastus on, et mingis perspektiivis peab meditsiini raha juurde tulema. Iseküsimus on, et mis aja jooksul ja kui palju. Kokkuvõttes loomulikult inimene maksab rohkem, igaüks maksab rohkem.

Küsimus on, et kas riigieelarve või sotsiaalmaksu kaudu baasi laiendada või suurendada omaosalust terviseteenuse jaoks kogudes. Praegu meil omaosalus väheneb, sest kasvab ravimite kompenseerimine.

Tanel Rossi CV

Sündinud 1965

Abielus, kaks täiskasvanud tütart

Haridus:

• 1983 Tallinna Reaalkool

• 1991 Tallinna Tehnikaülikool, cum laude, süsteemiinsener

Töö:

• 1993–2003 Eesti Pank

• 2003–2005 Rahvusvahelise Valuutafondi juhatuse liikme vanemnõunik

• 2005–2009 Eesti Pank, rahapoliitika komitee liige, osakonnajuhataja

• 2009–2012 rahandusministeeriumi asekantsler

• 2012 – haigekassa juhatuse esimees

• korp! Vironia vilistlane

Kommentaarid

Haigekassa uus juht koormaks dividendid sotsiaalmaksuga

Märksõnad