/nginx/o/2009/01/21/120866t1h03c0.jpg)
Euroopa Komisjoni aruandest selgub, et Euroopas hakkavad lapsed võõrkeeli õppima järjest varasemas eas – enamik alustab 6–9-aastaselt, nii ka Eestis.
Lapsed hakkavad üha nooremalt võõrkeeli õppima
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige enam õpitav võõrkeel peaaegu kõikides Euroopa riikides on inglise keel, millel on ülisuur edumaa prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele ees.
«Keeleline ja kultuuriline mitmekesisus on Euroopa Liidu suur rikkus,» ütles Euroopa Komisjoni hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. «Olge julged õppima ka väiksema kasutajaskonnaga keeli, nii suudate paremini väärtustada Euroopa uskumatut keelerikkust.»
Aruanne kinnitab, et üha enam õpilasi õpib kohustusliku koolihariduse jooksul kahte võõrkeelt vähemalt ühe aasta. Õppeaastal 2009/2010 õppis keskmiselt 60,8 protsenti põhikooli ülemise astme õpilastest kahte või enamat võõrkeelt. Kasv võrreldes 2004/05. õppeaastaga on 14,1 protsenti. Samal ajavahemikul vähenes selliste algkooliõpilaste arv, kes ei õppinud võõrkeeli, 32,5 protsendilt 21,8-le.
Inglise keele kui enim õpetatava võõrkeele ülekaal süveneb peaaegu kõigis 32 riigis, mida uuring hõlmas (27 ELi liikmesriiki, Horvaatia, Island, Liechtenstein, Norra ja Türgi). Põhikooli ülemises astmes ja gümnaasiumis ületab inglise keelt õppivate õpilaste protsendimäär 90 protsenti. Üksnes väga väike hulk õpilasi (eri riikides 0–5 protsenti) õpivad muid keeli peale inglise, prantsuse, hispaania, saksa ja vene keele.
Aruandest selgus ka, et kui 79,7 protsenti Hispaania keeleõpetajatest on rohkem kui ühe kuu õppinud riigis, kus nende õpetatavat keelt räägitakse, siis Eestis kehtib see ainult 11 protsendi võõrkeeleõpetajate kohta.