Suhtle või sure!

Anu-Mall Naarits Foto: Peeter Langovits

Sellenädalases turunduskommentaaris kirjutab Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits sellest, et üheks parimaks kohaks uute klientide ja koostööpartnerite leidmisel on erinevad rahvusvahelised konverentsid. Nagu näiteks hiljutine Tallinnas toimunud Maiailma Ekspordikonverents. Siiski kasutavad Naaritsa hinnangul vaid vähem kui pooled konverentsidel käivad eestlased aktiivselt kõiki võimalusi uute tutvuste sobitamiseks.

Kui aga konverentse teadlikult suhete loomiseks ära kasutada, võiks leida väga palju uusi ja huvitavaid rahvusvahelisi tulutoovaid projekte, sest eestlaste renomee on maalimas positiivne, usub Naarits, kes lisab ka lihtsad punktid, mida konverentsilised võiksid alati silmas pidada.

 Eestis on kümneid tuhandeid inimesi, kes külastavad erinevaid konverentse meil ja mujal maailmas mitmeid kordi aastas. Üldjuhul ei maksa nende ürituste eest siiski mitte nemad ise, vaid tööandjad: haridusasutused, ministeeriumid, suurettevõtted. Käiakse, kuulatakse, saadakse kogemusi ja naastakse tavalise töörutiini juurde. Küllap on arve maksjal ka omad huvid mängus! Kuid vaid väga väike hulk inimesi, hinnanguliselt kaugelt alla 50 protsendi, suudab konverentsidelt kaasa võtta kõige vääruslikuma – palju uusi isiklikke edasiviivaid kontakte.

Eelmisel nädalal viibisid Eestis kolmekümne riigi tipptaseme kaubandusasjatundjad. Maailma Ekspordikonverentsi nime kandnud üritus oli suurepäraseks võimaluseks siinsamas Eestis kõigest mõnesaja eurose kulutusega astuda ligi ja luua isiklikud kontaktid selliste kasvavate majandusega riikide nagu Brasiilia, Mehhiko, Hiina, India, Tšiili, Lõuna-Aafrika asjatundjatega. Üldjuhul oli tegu konsultantide ja koolitajatega, kes igapäevaselt oma töös nõustavad sadu ja tuhandeid oma riigi ettevõtteid kaubanduskontaktide loomises.

Kuigi mitte massiliselt, leidus õnneks ka Eesti ettevõtjaid, kes neid konkreetse konverentsi kontakte hinnaliseks pidas. Näiteks Tšiilist pärit Eliel Hasson sai juba järgmisel hommikul viis e-maili eestlastelt, kes eelmise päeva ettekande vaimustuses ärikontakte noolisid. Lõuna-Aafrikast pärit Rose Blatch oli aga kutsutud lausa külla ühte Harjumaa kooli, kes huvitus – tõsi, mis tõsi – ekspordi-alasest koostööprojektist Lõuna-Aafrikaga. Tean, et positiivse surve all olid ka mitmed teised konverentsilised, kes kuulsid pidevalt eesti ettevõtjate küsimust: mida me saaksime teie riigis müüa, millest teil puudus on?

 Suhtlus on arengu võti

 Kui soovime saada majanduslikus mõttes tugevaks riigiks, siis ei piisa vaid poliitilistest deklaratsioonidest ja võimalike otsekontaktide nimel maailma firmade e-kirjadega pommitamisest. See on ajaraisk. Kogu maailm reisib ringi konverentsidel mitte sellepärast, et kuulda midagi ennekuulmatut, vaid seetõttu, et teha lobi enda ja oma organisatsiooni nimel. Reeglina saad sa kirja saata ikkagi vaid inimesele, kellega oled varem kohtunud, juttu puhunud ja aega veetnud. Mida kauem, seda parem. «Suhtle või sure,» võiks kõlada õppevideo pealkiri, mida näidataks kohustuslikus korras igale konverentsile sõitvale inimesele.

Sel samal Maailma Ekspordikonverentsil jäi mulle korraldajana silma ja kõrva, et kuigi oleme riigina väikesed ja inimestena tagasihoidlikud, imetletakse meid meie siiruse, nutikuse, ettevõtlikkuse ja riigikeskse mõtlemise tõttu. Kuigi meil pole maavarasid ega ka suuri tööstusharusid, ollakse siiski meist huvitatud. Partneritena on eestlased atraktiivsed oma mõttelaadi, madala korruptsioonitaseme ja usutava töökuse tõttu. Kuid kui me ei ava ennast ega suhtle endid oma ujeduse kiuste «suurte tegijate parimateks sõpradeks», siis pole meil meie eripäradest suurt kasu. Äri tehakse ikkagi vaid sõpradega.

Niisiis püüan siinkohal meenutada peamisi tõdesid, mis aitaks konverentsidest välja võtta maksimumi ja mida miljonid inimesed kümnetes riikides ka järgivad:

1. Loe konverentsi külaliste nimekirjad hoolikalt läbi juba enne konverentsi ja vali välja need isikud, kellega soovid kindlasti suhelda. Uuri ka juurde nende tausta.

2. Palu oma ülemustel või kolleegidel soovitada eelnevalt inimesi, kellega suhelda või keda nad tunnevad.

3. Proovi kindlasti sõbruneda oma pinginaabritega ehk inimestega oma paremal ja vasakul käel, uurides kõlanud ettekannete meeldivuse kohta! Ja ära eelista kohta oma vanade tuttavate või töökaaslaste kõrval.

4. Kasuta võimalust ja külasta erinevaid töötubasid ja esitlusi ning kuula kõiki ettekandeid. Mida rohkem ringi käid, seda rohkem uusi kontakte leiad.

5. Lepi erinevateks lõunavaheaegadeks kokku kohtumised eri inimestega või palu luba istuda võõra inimesega ühte lauda! Kui teid on oma organisatsioonist mitmeid, kasutage võimalust ja valige lõunatamiseks erinevad lauad ja seltskonnad.

6. Esita kõnelejatele küsimusi! Kui sul on asjalikud küsimused, jääd meelde ka teistele konverentsilistele, kes võivad huvituda hiljem sinuga tutvumisest.

7. Tutvusta oma tuttavaid üksteisele. Nii arvavad nad, et peaksid ka sind oma tuttavatele tutvustama.

8. Jaga ja kogu visiitkaarte. Isegi kui arvad, et sa pole «keegi», on iga kontakt siiski oluline!

9. Püüa kõiki uusi ja meeldivaid tutvusi edasi arendada tänuliku e-kirjaga, mille saadad pärast konverentsi.

10. Ära jää ootama, et keegi sulle koostööpakkumisi teeks, vaid mõtle need välja ise ja esita kas konverentsil või pärast seda. Iga koostöö ei pruugi olla kohe rahaliselt tasuv, kuid suhete loomine ongi esialgu vaid investeering.

 11. Pea sõna ja saada oma uutele tuttavatele lubatud materjale ja linke, mida olid neile vestlustes lubanud.

12. Külasta oma uusi tuttavaid ka hiljem, kui nende linna satud.

Muidugi tasuks alati olla avatud, viisakas ja sõbralik kõigi suhtes, sest mitte kunagi ei või teada, kus kivi all on peidus parimad suhted kogu eluks! Tahaks väga loota, et eestlastena õpime üha enam konverentse endi huvides ära kasutama ja suudame oma ujeduse tagaplaanile surudes tuua koju projekte, mida muidu meile keegi mitte kunagi pakkunud poleks!