Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/02/06/511648t1he0ba.jpg)
ELi võimud valmistavad kulisside taga teed Hispaania päästeprogrammile ja piiramatutele võlakirjaostudele, aidates koostada uut majandusreformide programmi, mis avalikustatakse tuleval nädalal.
Aruteludesse kaasatud ametnike sõnutsi keskenduvad Hispaania valitsus ja Euroopa Komisjon läbirääkimistel meetmetele, mida rahvusvahelised võlausaldajad uue päästeprogrammi raames nõuaksid – et kõik oleks ametliku abipalve puhuks valmis.
Ühe kõrge euroametniku sõnutsi on läbirääkimisi peetud otse Hispaania rahandusministri Luis de Guindosega. Plaan, millelt eemaldatakse kate tuleval neljapäeval, puudutab peamiselt Hispaania majanduse struktuurseid reforme, mida Brüssel ammu on igatsenud, mitte niivõrd uusi makse ja kulukärpeid.
«See on justkui protoprogramm, juhuks kui seda vaja peaks minema,» ütles ametnik. Küll aga kavatseb Euroopa Komisjon ikkagi nõuda oktoobris täiendavaid kasinusmeetmeid, et Madrid täidaks praegused ELi poolt paikapandud eelarvenõuded – mille graafikust riik kõigi eelduste kohaselt maha on jäänud.
Brüsseli poolne etteulatuv heakskiit neljapäeval avaldatavale plaanile peaks ametnike nägemuses leevendama poliitilist pinget Hispaania peaministri Mariano Rajoy peakohal, kes tõrgub palumast abi Euroopa 500 miljardi eurosest stabiilsusmehhansimist (ESM), käivitades Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostude kampaania.
Nimelt kardab Rajoy, et EL nõuab neilt siis vastutasuks karme tingimusi.
Rajoy olukord läks väga ärevaks pärast seda, kui EKP president Draghi andis teada, et keskpanga uus riigivõlakirjaostude programm käivitub vaid siis, kui valitsused paluvad abi ESMist ning lepivad euroala võlausaldajatega kokku reformikavad.
Kui nii ESM kui EKP võlakirju ostma asuksid, langeksid Hispaania laenukulud ning riigi võlakoorem kergeneks.
Hispaania ametnikud on kuude kaupa üritanud tagada endale ELi abi ilma suuremate tingimusteta. Neid pole aga saatnud edu, kuna põhjapoolsed liikmed Saksamaa juhtimisel ja Bundesbank nõuavad, et mistahes uus päästeprogramm peab sisaldama kindlaid ajakavasid ja ranget seiret.
Üks otsustavaid päevi on järgmine reede, mil Hispaania valitsus peaks avaldama oma finantssüsteemi olukorra ülevaate, mida nad kolm kuud on uurinud ja kontrollinud. Raportis peab sisalduma info, kui palju ESMi raha oleks tarvis Hispaania hoiupankade ehk cajade rekapitaliseerimiseks, mis kinnisvaramulli lõhkedes eriti karmilt räsida said.
EL on juba lubanud lausa 100 miljardit eurot Hispaania vankuvate pankade toestamiseks.
Järjekordne märk sellest, kuivõrd paaniliselt Hispaania üritab ametlikku abipalvet vältida, tuli paari päeva eest: valitsusametnikud hakkasid arutama võimalust võtta osa sellest pankade päästmise rahast ning osta üles Hispaania võlakirju – sisuliselt hankides tagaukse kaudu abiraha.
Euroopa Komisjoni pressiesindaja majandusküsimustes Simon O'Connor ütles, et Hispaanial ei lubata abiraha ümber suunata. Üks teine kõrge euroala ametnik ütles, et Madrid tegutseb «oma kulu ja kirjadega».
Samas tunnistas viimase märkuse autor, et Madridi soovi ei saa täielikult ignoreerida. Pangaraha ülejääkide kasutamine riigivõlakirjade ostmiseks oleks samm, mis ei vajaks Hispaania partnerite parlamentide heakskiitu – miski, mille pärast eriliselt närvitseb Berliin. Saksa valitsus on pannud Madridile tungivalt südamele, et nad rohkem abi ei paluks, kuna tahab vältida piikide ristamist tõrksa Bundestagiga.
«Ma ei välistaks võimalust, et see [pangaraha kasutamise] plaan ajapikku vedu võtab,» ütles ametnik. «Sest siis poleks juttu uuest rahast, mille poliitikud kokku peaksid leppima.»
Copyright The Financial Times Limited 2012