Venemaa ei või pärast WTO-ga liitumist impordikeelde kohe kehtestada

WTO langetas otsuse võtta Venemaa oma liikmeks möödunud aasta detsembris. Fotol hoidmas silti Venemaa majandusminister Elvira Nabiullina ja WTO peasekretär Pascal Lamy Foto: SCANPIX

Venemaa liitumisraport Maailma Kaubandusorganisatsiooniga (WTO) sätestab, et juhul kui on tõsine risk inimese või looma tervisele, ei tohi Vene riiklik järelevalveteenistus peatada importi, enne kui on vastavale riigile andnud võimaluse võtta kasutusele parendavaid meetmeid.

Eesti alaline esindaja rahvusvaheliste organisatsioonide juures Genfis Kristina Uibopuu rääkis kolmapäeval põllumajandusministeeriumi ja Eesti Põllumeeste Keskliidu korraldatud WTO-teemalisel infopäeval peetud ettekandes, et esialgse raporti leidude kohta peab Venemaa seejärel saatma vastava riigi ametiasutustele kommentaarideks.

«Liitumisraporti vastava paragrahvi kohaselt ei ole väiksemad puudujäägid põhjus impordi peatamiseks,« märkis Uibopuu.

Venemaa saab Uibopuu sõnul peatada impordi üksnes erakorralistel juhtudel, kui ilmnevad tõsised vead importiva riigi kontrolli süsteemis. Ka sellisel juhul peab Venemaa enne impordi peatamist esitama vastavale ametiasutusele kogu tehnilise info leitud vigade kohta ja teadusliku tõestuse suure riski olemasolu kohta.

Ettemääratud aja jooksul peab kõnealune riik võtma kasutusele parendavad meetmed ja enne selle ajaperioodi lõppu ei tohi Venemaa importi peatada. Parendavate meetmete kohta saadab vastava riigi ametiasutus Venemaale raporti, misjärel Venemaa hindab, kas need on piisavad ja efektiivsed. «Kui mitte, on Venemaa õigus import ajutiselt peatada,» sõnas Uibopuu.

Venemaa riiklike täidesaatvate organite vastu on riikidel õigus esitada kaebus, nende esitamine Venemaa administratiivprotseduuride või asutuste vastu on üldjuhul tasuta, välja arvatud mõned erandid, nagu näiteks intellektuaalse omandiga seotud kaebused.

Vaidlusi liikmesriikide vahel lahendab niinimetatud WTO kohus. Vaidluste lahendamise esimeses faasis toimuvad kuni 60 päeva konsultatsioonid vaidlevate riikide valitsuste vahel. Teises faasis kutsub kohus vajadusel kokku niinimetatud paneeli, mis koosneb sõltumatutest ekspertidest. Kohtul on 45 päeva aega pnaeeli kokkukutsumiseks ja paneelil kuus kuud otsuse tegemiseks.
Paneeli otsuse saab tagasi lükata üksnes kohtu täiskogu ehk kõik liikmed.

Paneel esitab vaid fakte ja argumenti sisaldava raporti vaidlevatele osapooltele, andes mõlemale kaks nädalat aega kommenteerimiseks. Peale seda esitab paneel vahearuande, kus on kirjas järeldused ja annab pooletele nädala esitada raoprti ülevaatuse taotlus. Kahe nädala jooksul teeb paneel raporti ülevaatuse.

Lõplik raport esitakse kõikidele WTO liikmesriikidele ja 60 päeva peale lõppraportit saab sellest WTO kohtu otsus, mida mõlemad pooled saavad edasi kaevata. Apellatsioonikohus tegeleb õigusliku hinnangu andmisega, mitte olemasolevate tõendite või uute asjaolude uurimisega.

Apellatsioonikohus peab otsuse langetama 90 päeva jooksul ja WTO kohtu üldkogu saab selle tagasi lükata vaid konsensuse alusel .

Euroopa Liidu (EL) jaoks on kaubandussuhetes Venemaaga Uibopuu sõnul kolm peamist probleemi. Esimene suur probleem on kasutatud autode maks, kuna imporditud kasutatud autode kõrge maksustamine diskrimineerib eelkõige EL-i riike ning läheb vastuollu WTO kõige olulisemate põhimõtete ja reeglitega.

Teine probleem on elusloomade impordikeeld ja kolmas protektsionistlikud meetmed terasetoodetele.

Uibopuu tõi välja ka peamised probleemid, mida EL-i ettevõtjad on seoses Venemaaga nimetanud: lünlik seadusandlik raamistik, pidev seaduste ja tehniliste standardite muutmine, kohati ennustamatu ja ebasoodne ärikliima, paljud tehnilised probleemid töölubade ja viisadega ning Tolliliidu ja Venemaa omavahelise pädevuste jaotuse keerukus.

Venemaa läbirääkimised WTO-ga liitumiseks kestsid 18 aastat ja sisulised läbirääkimised lõpetati mullu novembris.