/nginx/o/2012/09/19/1328102t1hdb39.jpg)
«Kui me otsime töötajaid, siis hindame vene keele oskust kõrgelt, sest mõningate ametite juures on see tööle võtmisel eelduseks,» rääkis Venemaale eksportiva aknatehase ASi Lasita Aken tegevjuht Helena Randoja.
Venemaale eksportija: on ameteid, kus vene keeleta ei saa
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta sõnas, et ettevõtte müügikonsultant peab oskame vene keelt kõnes ning soovitavalt ka kirjas. «Kõik meie keskastme spetsialistid peavad oskama vene keelt keskmisel tasemel, sest meil on palju suhtlemist Läti esinduse ja koostööpartneritega,» ütles Randoja. «Arvestades geograafilist asendit Venemaa kõrval pean ma vene keele oskust väga oluliseks, sest inglise keele kõnelemine Vene turul on pigem erand kui reegel.
Randoja ütles, et suurel Vene turul soovivad inimesed suhelda vene keeles, mis tähendab et kui turul soovitakse olla, on vene keele oskus möödapääsmatu. «Kui peale Eesti taasiseseisvumist oli teise võõrkeelena vene keele õppimine ehk emotsionaalselt vastuvõetamatu, siis tänasel päeval valitakse teiseks võõrkeeleks inglise keele järel sagedamini vene keel, sest selle keele oskus annab tööturul kindlasti konkurentsieelise,» lisas ta.
EASi Peterburi esindaja Toomas Kästik on öelnud, et Vene partner hindab väga soovi rääkida vene keeles.«Ei peagi rääkima grammatiliselt täiesti õigesti, kuid peab soovima selles keeles suhelda,» ütles Kästik.