/nginx/o/2012/09/18/1326590t1hfbb2.jpg)
Eestimaalaste väheses ettevõtlikkuses ei ole Aivar Riisalu sõnul süüdi mitte vähene tahe midagi ära teha, vaid kasinad rahastamisvõimalused.
Riisalu: väikeettevõtted ei saa vajalikku tuge
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mõelge, mis juhtuks, kui üks noor inimene tuleb koju, ütleb, et meil oli koolis ettevõtlusloeng ja ma tahan saada ettevõtjaks, mis ta ema või isa talle ütleks? Enamasti ikka ütleks, et äkki ikka saad mõne korraliku töö endale leida,» rääkis Arengufondi juht Tõnis Arro riigikogu täiskogule arengufondi tegevusest ülevaadet andes.
Eestimaalaste seas on ettevõtjaid pea poole vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Selle pärast kavatseb arengufond tulla välja kasvuprogrammiga «Ettevõtlik Eesti», mis koosneb kolmes komponendist: ettevõtlikkuse tiigrihüpe, äritreenerite programm ja ettevõtlikkust laiemalt haarav seire- ja teavitustegevus.
Keskmine Eesti ettevõtte, kus töötab 1-9 inimest ei saa Riisalu sõnul tuge ei arengufondist, EASist ega pangast. «Tegelikult me väga palju deklareerime, et arendame, koolitame, kasvatame, aga kui me paneme selle koolitatud inimese praktilisse olukorda, siis teda tegelikult ei aita mitte keegi,» kommenteeris Riisalu Arro sõnu.
«Ideid on küll, aga lihtsalt ei suudeta alustada, sest natuke peab sul olema raha, et osta endale vähemalt märkmepaberit ja mobiiltelefon. Aga see selleks. Selles mõttes ma ei ole nõus arengufondi juhi väitega, et ettevõtlustakistus on põhiliselt meie peas,» lisas ta.