Hooldatud veekogu on aia ehe

Kaunis aiaveekogu tahab hoolt ja armastust. Foto: SCANPIX

Kui soovime, et aiaveekogu pakuks rõõmu ning silmailu, peab kandma selle eest pidevat hoolt. Unarusse jäänud veesilmad ning tiigid kipuvad ajapikku vetikaid ja veetaimi täis kasvama. Ent kuidas oma aiaveekogu hooldada?

Labida ja rehaga

Vastkaevatud tiigist või väiksemast veesilmast käib üle ka inimjõud. Hundinuia ja vetika käsitsi väljakiskumine suuremast tiigist on raske füüsiline töö, aga pideva rohimise ning rehitsemisega on võimalik taimestiku vohamist ohjata. Samas väidetakse, et mida vähem vett segada, seda puhtam see püsib. Kui aiaveekogu ilmselgelt umbe kasvab, on abi vaid suuremast puhastusest ja kopaga süvendamisest.

Kas on võimalik veesilma kinnikasvamist ennetada? Enamik kalu on ju teada-tuntud aplad taimetoidulised? Siinkohal jagunevad tiigiomanikud kahte leeri – ühed lubavad kaladel end abistada, teised pelgavad, et kalad söövad ära ka kõik muu, mis tiigis elavat leidub.

Hea isuga valgeamuur

Jaaniraotu talu peremees Valeri Kostin kasvatab ja müüb mitmeid tiigikalu. Eriti ablas taimeõgija on tema sõnul valgeamuur, kes sööb ööpäevas kuni kolm korda niipalju kui ise kaalub. Suuremad kalad krõmpsutavat isegi peenemat hundinuia ja kevadist, veel rohtset pilliroogu.

Kui tiik juba väga käest ära, siis valgeamuur ikkagi ekskavaatorit ei asenda, ütleb Kostin. Vähemal määral hävitavad veetaimestikku ka kogred, karpkalad ja teised. Ühtlasi keerutavad kalad muda üles, söövad ära kõik selgroogsed ning löövad tiigi elu tasakaalust välja.

Katse-eksituse meetodil

Mõned tiigiomanikud soovitavad vetika ohjamiseks vette visata mõni peotäis vaskvitrioli, teised eelistavad vett puhastavat taime nimega vesikarikas (Stratiotes aloides), mõned ka filtreerivaid põhupalle (üks pall 25 m2 veekogu kohta).

Tiigiomanike sõnul käib aiaveekogu hooldamine isiklike katsetuste ja kogemuste kaudu. Loomulikult mängib rolli seegi, millist tulemust soovitakse ja milleks on veekogu mõeldud – kas taimede, kalade kasvatamiseks või supluseks.

Ühel nõul on tiigipidajad aga selles, et vetikad ja veetaimed ei võta võimust veekogus, mis on vähemalt 2 m sügav. Tiiki ei tohi sattuda puulehti ja muud prahti, eelkõige aga väetisi ja reovett.

Kui pole soovi koppa aeda müttama lasta, tiik aga on madal, võib sinna istutada vesiroose, mille suured laiad lehed varjutavad veepinda liigse valguse eest.

Laugetel pervedel kasvav taimestik hoiab ära toitainete valgumise vette, lisaks on taolised kaldad on sobilikud veekogu asukatele.