«Narvast saab Hongkong!»

Mats Gabrielsson on aastate jooksul Eestisse palju raha investeerinud, sest suurt tulu saab teenida vaid pikaajaliste plaanidega. Ta peab tõenäoliseks, et on seni siin rohkem raha kaotanud kui teeninud. Foto: Laura Oks

Surutise ajal pankrotistunud tekstiilitööstuse Kreenholm omanik Mats Gabrielsson planeerib Narvas hiiglaslikku kinnisvaraarendust.

Te ei ela Eestis, kui tihti te siin käite?

Olen Eestis tegutsenud 20 aastat. Siin olen ma aktiivselt edasi-tagasi käinud viimased poolteist aastat.

Mis ärid teil Eestis praegu on?

Meil on siin käimas viis operatsiooni. Esiteks kinnisvaraarendus Narvas (Narva Gate – toim), vanal Kreenholmi alal. Teiseks [Tallinna] hipodroom, kuhu plaanime 250 000 ruutmeetri suurust arendust. Need kaks on tõenäoliselt suurimad kinnisvaraarendused Eestis. Kolmandaks on mul farm, kus aretame hobuseid. Lisaks on autotööstustele metallkomponente tootev firma Narvas ja turvafirma – samuti Narvas.

Millises etapis on Narva Gate?

Saime just detailplaneeringu kinnitatud. Esimesena ehitame sinna 20 korteriga maja, kuhu tulevad elama firmajuhid. Nende firmade, mis Narva kolivad.

Narva Gate’i idee tuli sellest, et kui Kreenholm suleti, leidsime, et meil on kohustus sealsetele inimestele tööd leida. Praegu töötab meie heaks 700 inimest. Meil on sellel alal väike tööstus, nagu enne ütlesin, aga ülejäänu arendame elukeskkonnaks. Ehitame hotellid, kasiinod, et muuta Narva turismimagnetiks.

Kes Narva kodu osta tahaks?

Etnilise eestlase jaoks on Narva tööstuslinn, ent tegelikult on see palju enamat. See on turismi mõttes väga kuum koht. Tööstuses jääb inimeste jaoks töökohti aina vähemaks, ent reisimine aina kasvab ja see on aina olulisem.

Narva tulevad elama uued inimesed, näiteks Tallinnas elavad vene keele kõnelejad, sest tulevikus saab seal olema väga palju võimalusi tööd leida. Narva on suurim punkt, kust pääseb Venemaale. Narvast saab uus Hongkong!

(Minu suule ilmub selle ütluse peale kerge muie, millest Gabrielsson hoogu juurde saab. – G. D. H)

Päriselt! Kui oleksite paarkümmend aastat tagasi küsinud, kes Hongkongi elama kolib... Nüüd on seal maailma kõrgeimad korterihinnad.

Ma ei ütle, et Narva muutub Hongkongiks üleöö. See juhtub 10, 15 või 20 aasta pärast. Mina olen selleks ajaks surnud, aga äris tuleb mõelda pikaajaliselt.

Venemaa vajab Euroopa Liitu ja viimane vajab Venemaad. Venemaa vahetab kaupa pigem euroliidu kui Hiina või araabia riikidega. Eesti on väga heas olukorras, kuna räägite nii inglise kui ka vene keelt.

Miks te surute Sisekaitseakadeemiat oma maale?

Kui ma 1992. aastal Eestisse tulin, soovisid Ida-Eestis asuvad venelased oma elu Eestis uuesti alustada. Praeguseks on nad mingil määral Eestisse assimileerunud, ent kui Eesti tahab, et see täielikult lõpuni läheks, tuleb riik Tallinnast välja tuua.

Selleks peab riigiasutusi tooma pealinnast mujale, mitte ainult Narva, vaid ka teistesse linnadesse. Muidu nad ei muutu eestlasteks.

Ärilises mõttes on riigiasutus muidugi ideaalne üürnik – pikaajaline ja stabiilse rahavooga.

Muidugi. Ärilises mõttes on nad meile väga head, aga kui nad ei tule, leiame endale ajapikku teise üürniku. Nende tulek teeks meile oma arenduse ülesehitamise kiiremaks.

Pakkusite, et käite omalt poolt välja 38 miljonit eurot akadeemia uue maja kordategemiseks. Kui kiiresti see teil ära tasub?

Kasumit hakkaksime teenima 10 aasta pärast. Ma olen Narvas tegutsenud 20 aastat. Ma ei ole siin kiire raha teenimiseks.

Kas võib öelda, et Kreenholmi pankrotistumine oli seega teile hea, kuna saite hakata tegelema tõelise rahamasinaga – kinnisvaraga?

Ei, ma kaotasin Kreenholmiga palju raha.

Seega olete kaotanud Eestis rohkem raha kui teeninud?

Põhimõtteliselt küll, ent ma arvan, et minu Narva kruntidel ja Tallinna hipodroomi krundil on hea väärtus. Nii et pikas perspektiivis teenin palju raha.

Kuidas majanduskriis teid mõjutas?

Milline neist? Olen neid üle elanud neli. Kõige hullem oli 1992. aastal Rootsis. Elasin selle üle, sest üritan alati tulevikku vaadata, mitte kiiret tulu teenida.

Narva projektiga alustasime viis aastat tagasi ja me pole seni sentigi teeninud. Kui jätkame, siis järgmise viie aasta jooksul ehk näeme kasumit.

Ma usun, et meie elu eesmärk on teenida ühiskonda. Te ütleksite, et ma olen kapitalist. Tõsi, aga ma usun siiski, et mul on eesmärk. Ma oleksin võinud 30-aastaselt töötamise lõpetada, sest olin teeninud rohkem raha, kui suudaksin ära kulutada.

Kas teie hinnangul hakkab siis kinnisvara hind tõusma?

Jah, aga see ei kahekordistu järgneva kahe aasta jooksul. Kui oleksite mind 20 aastat tagasi intervjueerinud, oleksin teile sama öelnud.

Kui ma Tallinna tulin, oli see pime linn – tänavavalgustust polnud. Hotellides oli jääkülm. Kinnisvara anti poolmuidu ära. Kui oleksite siis sama küsinud, oleksin samuti vastanud, et kinnisvara hind tõuseb aja jooksul.

Kuidas hipodroomi arendus edeneb?

Meil on detailplaneering olemas, aga see asi on kohtus. Meie vastu on 30–40 inimest, kes tahavad, et hobused jääksid oma kohale. Aga hobused keset linna! No kuulge! See ei ole reaalne. Oleme juba ostnud maad Sakus, kuhu ehitada uus hipodroom ja teha hobuste elukeskkond paremaks.

Millal kohus otsuse langetab?

Järgmine istung on septembri lõpus ja siis tuleb otsus. See hagi pole ka otseselt meie vastu, vaid linnaosavalitsuse vastu, kes väidetavalt rikkus protseduurireegleid või midagi taolist. Aga seda kohtab igal pool, kus arendada tahad – inimesed protestivad.

Aga võimalust, et jätta hipodroom oma kohale, ei ole?

Ükskõik, mis juhtub, hipodroomi paneme kinni. Ütleme nii, et kui me ei saa sinna oma maju ehitada, tuleb Sakusse ehitatav hipodroom väiksem. Sest me võtaksime osa majadelt teenitavast kasumist ja investeeriksime hipodroomi.

Kui pikk projekt on hipodroomi ala?

Eeldusel, et kohtuasi võidetakse, mis tõenäoliselt juhtub, kulub kolm-neli aastat, enne kui ehitama saame hakata. Siis kulub veel kümme aastat, et jõuaksime ehitusega poole peale.

Millised on teie suhted kohaliku võimuga, kas olete näiteks annetanud mõnele erakonnale raha?

Ei, ei, ei. Miks? Milleks? Ma tulen ühiskonnast, mille korruptsioonitase on üks madalamaid maailmas, kus meelehead ei maksta. Ma tean, et Eestis on veel korruptsiooni, ent tunduvalt vähem kui mujal regioonis. Vähem kui Lätis, Leedus ja Poolas, Venemaad ei hakka ma üldse esile toomagi.

Miks peaksin rootslasena siin meelehead maksma?

Ma ei öelnud altkäemaksu ega pistise kohta midagi.

Jah, ma sain aru, aga see on minu jaoks seesama. Ma ei toeta rahaliselt ka Rootsi erakondi. Olen sotsiaaldemokraat, sotsialist. Sellepärast usungi, et minu eesmärk on ühiskonda arendada. Aga see ei tähenda, et ma ei võiks samal ajal raha teenida.

Mats Gabrielsson (62)

•    Rootsi ettevõtja ja riskikapitalist.

•    Ettevõtlusega alustas 1978. aastal, ostes ühe Rootsi krooniga pankrotiküpse infotehnoloogiafirma Datatronic. Müüs selle 1980. aastatel 200 miljoni Rootsi krooniga maha.

•    Eestis alates 1992. aastast. Kuni 2010. aasta lõpuni Kreenholmi suuromanik. Pärast seda läks kinnisvaraärisse.

Allikas: PM