/nginx/o/2012/09/17/1324310t1hde35.jpg)
Eesti on eurorahade kasutamisel olnud väga usin. Rahandusminister Jürgen ligi toonitas aga KPMG uuringut kommenteerides, et eurorahaga ehitatud rajatised tähendavad ka lisakulu riigile.
Ligi: eurorahade teema on väga vastuoluline
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Tulevikus peaks tähelepanu all olema pikk vaade. On piisavalt juba peavalu sellega, et mitte ainult mentaalselt, vaid majanduslikult on hakatud Euroopa rahadest sõltuma,» rääkis Ligi.
Ja kui näiteks veeprojektid või investeeringud kutseharidusse tasuvad ennast pika aja jooksul ise ära, siis teede ja hoonete hoolduse eest peab edaspidi peale maksma. «Siin on palju probleemset infrastruktuuri, mis on Euroopa toel valmis ehitatud ja nõuavad tulevikus kulutusi.»
Teedeehituses näiteks saab eurorahade abiga panustada aga ainult suurtele teedele ning sinna läheb ka suur osa riigi panusest. «Nurin kõrvalteede olukorra osas on põhjendatud,» möönis ka Ligi.
Tulevikus aga Euroopa Liidu rahade hulk pigem väheneb ning mõni valdkond võib toetusest sootuks ilma jääda.
Rahandusministri sõnul on eurorahade kasutamisel oluline silmas pidada, et struktuurifondide raha kasutamisel ei tohiks efektiivsuses järeleandmisi teha. Ometi on eurorahal oma spetsiifika ning summad tuleb etteantud tähtajaks ära kulutada.
Ideaalne oleks euroraha kasutada kriisi ajal. «Me mingil määral saime sellega hakkama. Kriisi ajal eurorahade osakaal üldisest kulust kasvas,» nentis Ligi.
Kõige rohkem, 880 miljonit eurot on Eestis toetusi välja makstud majanduskeskkonnaga seotud valdkondades. Elukeskkonna arendamiseks on läinud 694 ning inimressursside arendamiseks 231 miljonit eurot.