/nginx/o/2012/09/05/1301204t1h2107.jpg)
AS Tallinna Sadam on seisukohal, et Riigikontrolli lõplikus aruandes sisalduvad etteheited on endiselt põhjendamatud, teatas ettevõte oma pressiteates.
Tallinna Sadam ei nõustu Riigikontrolli etteheidetega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«AS Tallinna Sadam leidis Muuga konteinerterminali 17. kai ehitaja rahvusvahelise avatud hanke käigus tihedas ehitajatevahelises konkurentsis,» selgitas Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja Toomas Tralla.
«Ühtegi vaidlustust hanke käigus osalejate poolt ei esitatud ja ühelgi asjaomasel institutsioonil pole seni selle riigihanke läbiviimisega seoses etteheiteid olnud, ka on projekti lõpparuande kooskõlastanud nõutavas ulatuses nii Veeteede Amet kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.»
Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja sõnul ei nõustu ettevõte Riigikontrolli hinnanguga, nagu oleks AS-ile Tallinna Sadam ning seeläbi Eesti riigile tekkinud rahaline kahju tasudes töövõtjale KMG Inseneriehitus täiendavalt kokku 2,42 miljonit eurot (37,9 miljonit krooni). Ettenägematute lisakulude puhuks oli lepingu sõlmimisel ette nähtud 2,5 miljoni euro (39 miljonit krooni) suurune reserv.
Konteinerterminali 17. kai projekti lõppmaksumuseks kujunes algselt kavandatud 860 miljoni krooni asemel 849 miljonit krooni. Tallinna Sadama juhatus on veendunud, et hankemenetlus viidi läbi korrektselt.
Riigikontroll pöördus Muuga konteinerterminali kai ehitamise hankeprotsessi asjus ka Tallinna Sadama nõukogu poole, soovitades nõukogul otsustada, kas ja kui suures ulatuses nõuda juhatuselt sisse sadamale tekitatud rahaline kahju.
Nõukogu esimehe Neinar Seli sõnul ei ole esialgsete juhatuselt saadud põhjalike selgituste alusel reaalset kahju AS-ile Tallinna Sadam tekkinud.
«Ka Põhja Ringkonnaprokuratuur, kellele Riigikontroll esitas materjalid ehitajapoolse väidetava kelmuse ehk kuriteo tunnustel, on otsustanud, et menetluse alustamiseks puudub alus,» osutas Seli.
Nõukogu esimehe sõnul on Riigikontrolli etteheidete puhul tegu siiski sedavõrd ränkade süüdistustega, et nõukogu pidas vajalikuks kõiki tõstatatud küsimusi täiendavalt analüüsida.
«Nõukogu pidas lõplike seisukohtade kujundamiseks vajalikuks tellida mõningates küsimustes täiendavaid ekspertiise ja kujundab oma seisukoha juhatuse võimaliku vastutuse osas nende pinnalt eeldatavalt selle kuu lõpuks või järgmise alguseks,» lausus Seli.
Riigikontroll avaldas küll oma kontrollaruande enne Tallinna Sadama nõukogu lõplikku seisukohta, kuid nõukogu esimehe sõnul esitatakse lõplik seisukoht tutvumiseks kindlasti nii Riigikontrollile kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Riigikogule.