Riigikontroll: sadama juhtkond tekitas 2,42 miljoni eurose kahju

Pildil riigikontrolli peakontrolör Tarmo Olgo. Foto: Peeter Langovits

Riigikontrolli auditi kohaselt tegi riigifirma Tallinna Sadama juhtkond Muuga konteinerterminali ehitamisel põhjendamatuid ja välditavaid kulutusi 2,42 miljoni euro ulatuses.

Riigikontroll soovitab Tallinna Sadama nõukogul otsustada, kas nõuda tehtud kahju tagasi firma juhtkonnalt.

Riigikontrolli hinnangul rikkus Tallinna Sadam konteinerterminali ehitamisel riigihangete seadust nii hankekonkursi korraldamisel, projekteerimis-ehituslepingu sõlmimisel kui ka sõlmitud lepingu hilisemal muutmisel.

Riigikontroll leidis auditis, et hanke tingimused olid mitmeti mõistetavad ning et Tallinna Sadam oli muutnud seaduses mittelubatud ajal hanke tingimusi. Samuti ei ole üheselt selge, mis kuupäeval ehituse-projekteerimisleping sõlmiti, kas sõlmitud leping oli kehtiv ja vastavuses hanke tingimustega.

Poolteist kuud pärast lepingu allkirjastamist nõudis Tallinna Sadam riigihangete seaduse vastaselt, et töövõtja suurendaks ehitatava kai kandevõimet. Töövõtja nõustus, kuid soovis talle makstava tasu suurendamist 1,85 miljoni euro võrra. Töövõtja põhjendas täiendava tasu nõudmist vajadusega kasutada kai kandevõime suurendamiseks suuremaid toruvaiasid ja kallimat tehnikat nende paigaldamiseks.

Riigikontrolli tellitud tehnilisest ekspertiisist, projektdokumentatsiooni analüüsist ja asjaosaliste ütlustest selgus, et töövõtja täiendava tasu nõue oli alusetu, kuna juba algses projektis kasutati suuremaid toruvaiasid ning töövõtja ei pidanud Tallinna Sadama nõude tõttu kai projekti muutma ning väidetavaid lisakulutusi töövõtjale ei tekkinud. Hoolika käitumise korral oleks Tallinna Sadam pidanud täiendavate kulutuste nõudmise põhjendamatust märkama.

Auditi käigus selgus ka, et Tallinna Sadam ei olnud informeerinud hankekonkursil osalenuid lõhkekehade olemasolu võimalusest meres Naissaare juures asuvas liivamaardlas, kust lepingu järgi oli kohustus ehituse tarvis liiva tuua. Liiva ammutamise käigus leidis aset kaks plahvatust, laevad koos seadmetega said kannatada. Seetõttu oli sadam sunnitud maksma töövõtjale lõhkekehade tekitatud kahju osalise hüvitusena täiendavalt 575 000 eurot ja pikendama tööde lõpetamise tähtaega kuue kuu võrra.

Tallinna Sadama juhatus ei nõustunud ühegi Riigikontrolli tähelepanekuga hankemenetluse ning lepingu sõlmimise ja täitmise käigus esinenud puuduste ja seaduserikkumiste kohta, kuna sadama juhtkonna arvates asjaolude detailne ja terviklik analüüs, seaduse süsteemne ja sisuline tõlgendamine koostoimes nii valitseva Eesti kui ka Euroopa Liidu kohtupraktikaga näitavad Riigikontrolli etteheidete põhjendamatust.

Riigihangete seaduse rikkumiste ulatust ja iseloomu arvestades soovitas Riigikontroll rahandusministril otsustada, kas Tallinna Sadama suhtes tuleks algatada menetlus, et hinnata, kas konteinerterminali ehitamisel on ELi Ühtekuuluvusfondi raha kasutatud reeglipäraselt. Rahandusminister teatas, et ministeerium on alustanud kontrolli ning teeb oma otsuse sõltuvalt selle tulemustest.