/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
/nginx/o/2012/07/25/1233290t1h7389.jpg)
Kui Eesti üleminek eurole 2011. aasta alguses tõi kaasa võltsraha kasutamise juhtumite tõusu, siis viimasel aastal on selliseid süütegusid tuvastatud üha vähem.
Eestis avastatakse üha vähem võltsitud eurosid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Politsei tuvastas tänavu esimese kaheksa kuuga võltsitud maksevahendi ja väärtpaberi käitlemisi 261 korral, mida on 93 juhtumi ehk 26 protsendi võrra vähem kui aasta tagasi sama ajaga. Enamik võltsitud maksevahendi käitlemistest registreeritakse Tallinnas, selgub justiitsministeeriumi statistikast.
Kõige enam võltsitakse Euroopa Keskpanga teatel endiselt 20- ja 50-euroseid pangatähti, kusjuures viimasel ajal on võltsitud 20-euroste pangatähtede osatähtsus vähenenud ja võltsitud 50-euroste pangatähtede osatähtsus suurenenud. Kaks kõige enam võltsitud nimiväärtust kokku moodustasid 2012. aasta esimesel poolel 77 protsenti kõigist võltsingutest.
Kolmandaks enim võltsitud nimiväärtuseks oli 100-eurone pangatäht. Teisi nimiväärtusi ehk 5-, 10-, 200- ja 500-euroseid pangatähti võltsitakse väga vähe.
2012. aasta esimeses pooles oli ringluses keskmiselt 14,6 miljardit ehtsat europangatähte. Ehtsate europangatähtede arvuga võrreldes on võltsingute osatähtsus jätkuvalt väga väike, märkis keskpank.