Euroopa Keskpanga (EKP) president Mario Draghi ilmub Saksa parlamendiliikmete ette kaitsma oma asutuse uut riigivõlakirjaostude programmi, millesse suhtuvad vaenulikult nii Bundesbank, teatud poliitikud kui suur osa Saksa meediast.
EKP pealik kutsuti Bundestagi ette
Bundestagi eelarve- ja Euroopa asjade komiteede esimehed kinnitasid reedel, et kutsuvad Draghi tunnistama – pärast seda, kui viimane sellise võimaluse Saksa päevahele Süddeutsche Zeitungile antud intervjuus välja käis.
«Mul tuleb neid meetmeid rohkem selgitada,» ütles Draghi ajalehele. Parlamendi ette ilmumine «oleks hea võimalus selgitada, mida me teeme».
Ühtegi kuupäeva tunnistuse jaoks kohe välja ei kuulutatud. Tegemist oleks Draghi esimese etteastega Bundestagi ees Berliinis.
EKP plaan, mida kutsutakse OTMiks (lihtkiirtehingud, ingl k. outright monetary transactions), on mõeldud langetamaks Hispaania ja Itaalia sarnaste riikide jätkusuutmatult kõrgeid laenukulusid, ostes järelturgudelt üles nende riikide kuni kolme aastase tähtajaga võlakirju – tingimusel, et riigid taotlevad abi ELi päästefondidelt ning nõustuvad eelarve- ja struktuursete reformide nõuetega.
Pärast OMT väljakuulutamist läinud nädalal ei ole ükski riik veel taotlust esitanud.
Kuigi EKP teadet tervitas finantsturgude rõõmuhüüd, näevad Bundesbank ja suur osa Saksa avalikkusest sammu kui riikide «rahapoliitilist finantseerimist» keskpanga poolt – mis sisuliselt annab keskpanga trükipressid võlgades riikide teenistusse ning rikub inflatsioonivastast tabu.
«Tore oleks alati Bundesbankiga käsikäes tegutseda,» ütles Draghi. «Aga hetkel on meil erinevad nägemused, kuidas kriisist jagu saada.»
Draghi on öelnud, et OMT on vastavuses EKP hinnastabiilsuse-tagamise-mandaadiga, kuna turud on arvestanud sisse euro lagunemise hinna, häirides «ülekandemehhanismi», mille kaudu EKP intressimäärad euroala ettevõtete ja kodanike poolt makstavatesse tegelikesse intressimääradesse kanduvad.
«Finantsturud peavad mõistma, et euro on pöördumatu,» ütles Draghi. Ta tunnistas, et plaanis peituvad omad riskid, kuid ütles, et «mitte tegutseda oleks riskantsem».
Draghi rõhutas tingimusi, mis rakenduksid iga riigi suhtes, mis OMTd taotleb – kuigi selles vallas, kuidas EKP oma «konditsionaalsust» rakendada kavatseb, on valitsenud teatav segadus. Itaalia keskpanga president Ignazio Visco ütles neljapäeval Roomas, et OMT ei seaks tingimuseks uusi eelarvemeetmeid ega struktuurseid reforme, vaid sõltuks senistest edusammudest.
OMT suurim risk on ilmselgelt järgmine: kuidas reageeriks EKP, kui OMTd taotlenud riik võtaks oma reformilubadused tagasi pärast seda, kui EKP alustab võlakirjade ostmist.
EKP on kinnitanud, et peatab sellisel juhul oma programmi. Seda ähvardust oleks aga raske teostada, kuna liigutus ise võiks vallandada turupaanika ja tuua kaasa kõnealuse riigi lahkumise euroalast.
Copyright The Financial Times Limited 2012