Sügisväetamise aeg on käes!

Sügisene väetamine valmistab taimi ette järgmiseks kasvuaastaks. Foto: SCANPIX

Mitmeaastased taimed hakkavad sügise saabudes valmistuma talve tulekuks. Siis on õige aeg anda neile sügisväetist, mis muudab aiataimed ja muru talvekülmale ning haigustele vastupidavamaks.

Sügisene väetamine valmistab taimi ette järgmise aasta kasvuks, õitsemiseks ja saagi moodustamiseks. Sügisväetis on granuleeritud aiaväetis, mis ei sisalda lämmastikku ja on mõeldud lillede, ilupuude, viljapuude, marjapõõsaste, okaspuude ning muru väetamiseks.

Millal väetada?

Ilutaimi ja muru väetatakse soovitavalt augustis ja septembris, et taimed jõuaksid vajalikud toitained omastada enne kasvuperioodi lõppemist. Maasikatele, marjapõõsastele ja

viljapuudele antakse sügisväetis kohe pärast saagi koristamist. Taimed hakkavad siis järgmise suve saagiks õiealgeid moodustama ning vajavad lisatoitaineid. Universaalsete omaduste tõttu võib sügisväetist tarvitada olenevalt taimede väetamisvajadusest ka muul ajal vegetatsiooniperioodil.

Mida väetis sisaldab?

Sügisväetis soodustab tänu makro- ja mikrotoitainete sobivale vahekorrale, eriti aga õigele kaaliumisisaldusele ja lämmastiku puudumisele, rakumahla tekkimist taimedes. See tagab taimede õige talvitumise. Põhjamaades ei soovitata kasutada lämmastikuga sügisväetist, sest see muudab taimed külmaõrnaks.

Sügisväetis aiale ja murule võiks olla näiteks sellise koostisega NPK0-11-22, mis sisaldab 0% lämmastikku (N), fosforit (11% P205) ja kaaliumi (22% K2O) ning mikroelemente. Taoline väetis sobib kõikidele okaspuudele (elupuud, kuused, nulud, männid, kadakad), kiviktaimla taimedele, hekkidele, roosidele, mitmeaastastele aialilledele, rododendronitele jt happelist keskkonda vajavatele taimedele (asalead, hortensiad, kameeliad, magnooliad, mustikad, kanarbikud).

Sügisväetis garanteerib tänu pikaajalisele toimele ja toitainete järkjärgulisele vabanemisele taimede toitainetega varustatuse ka järgmisel varakevadisel vegetatsiooniperioodil.

Kuidas sügisväetist kasutada?

Sügisväetist aiale ja murule võib kasutada:

• enne taimede külvamist või istutamist, segades seda ühtlaselt pinnase või viljaka mullakihi hulka umbes 15 cm sügavuselt. Puude või põõsaste istutamisel on soovitatav laotada väetis laiali puu või põõsa võra alla võraalusest ümbermõõdust pisut suurema raadiusega.

• peamiselt augustist oktoobri lõpuni. Soovituslikud aastased kulunormid võib ära kasutada korraga või jagada kaheks osaks. Muru ning püsikute ja mitmeaastaste õistaimede puhul laotada väetis ühtlaselt üle kogu väetatava pinna.

Kui palju?

Kultuur...................................................................Väetise kulunorm

Muru.......................................................................................5–8 kg/100 m2

Ilupuud, -põõsad, hekitaimed................................................50–70 g/m2

Okaspuud, kiviktaimlataimed.......................................................40 g/m2

Mitmeaastased aialilled..........................................................30–50 g/m2

Roosid..........................................................................................40–80 g/m2

Rododendronid.........................................................................50–60 g/m2

Maasikad, vaarikad..................................................................4 kg/100 m2

Sõstrad, karusmarjad..............................................................40–50 g/m2

(80–125 g/põõsa kohta)

Viljapuud .............................................................................................80 g/m2

Potitaimed .....................................................................................1–2 kg/m3

1 kuhjaga spl vastab u 20 grammile. Väetamisel arvestage mullatüübi ja taimede väetusvajadusega. Ärge ületage soovituslikke kasutusnorme.