The Economist: kuhu jääb Hispaania vältimatu abipalve?

Peaminister Mariano Rajoy Foto: SCANPIX

Euroopa Keskpanga (EKP) võlakirjaostude programm käidi välja Hispaania ja ühtlasi euro päästmiseks. Ajakiri The Economist imestab, miks peaminister Mariano Rajoy veel päästepaati pole hüpanud.

Esiteks teeb Rajoy jätkuvalt nägu, nagu poleks Hispaanial abipaketti tarvis, kirjutab majandusajakiri. «Enne otsuse tegemist tuleb järele mõelda, kas seda on ikka vaja,» ütles minister hiljuti.

Enamikke hispaanlasi selliste väidetega ei peta. EKP presidendi Mario Draghi teadaanne on surunud Hispaania laenukulud madalamale kui Rajoy ametisse astumisel novembris. Selline seis ei kesta aga igavesti.

Hispaania majanduslik segadus – segu põduratest pankadest, kahekordsest majanduslangusest ja 25-protsendilisest töötusmäärast – läheb üha hullemaks.

Rajoy töö- ja teised reformid võivad lõpuks ju tulemusi anda, kuid vahepeal vajab patsient hädasti intensiivravi.

Teiseks: Rajoy teab, et hoolduse ja eestkoste alla sattumine oleks hispaanlastele alandav ja võiks tema tempokalt kahanevat populaarsust veelgi vähendada.

Kolmandaks kinnitab Rajoy, et keegi ei tohi Hispaaniale õpetada, mida teha. Ta väidab, et tema valitsus suudab kärpida eelarvepuudujääki, mis kõrgus mullu 8,9 protsendi juures SKTst. Ning see sündivat tänu tema enda veendumustele – mitte Brüsseli ega Frankfurdi käsul.

Seda on tal võimalus tõestada 27. septembril, kui avalikustada tuleb 2013. aasta eelarve. Täitmaks ELi poolt seatud puudujäägi-eesmärki (4,5 protsenti) tuleb tal leida vähemalt 20 miljardi euro eest kärpekohti või lisatulusid.

Vaata mis nurga alt tahes, Hispaania on teel abipaketi poole. Mida nõuavad päästjad? Majandusvolinik Olli Rehn lubab, et senistest nõudmistest peaks pea-aegu piisama.

Tähtis on aga sündmuste järjekord: Rajoy nõuab esmalt tingimusi, Rehn tahab aga kõigepealt abipalvet kuulda.