Üldiselt on samas piirkonnas pakkuda mitmeid võrdväärseid kortereid, millest tulenevalt peaksid jälgima, kui hästi sinu kuulutus teiste pakkumiste vahelt silma hakkab. Juhul kui sinu kuulutusest eespool on palju teisi pakkumisi, soovitan kaaluda kinnisvaraportaali lisateenuste kasutamist, mis aitavad kuulutusel paremini soovijateni jõuda.
Pärast seda, kui üürnikud on ühendust võtnud, tuleks varuda aega, et käia neile korterit näitamas. Kindlasti tasuks uurida tulevase üürniku maksevõimalusi ja tausta, sest kahjuks leidub turul ka pettureid.
Kui õige inimene leitud, tuleb sõlmida üürileping. Kuna paljudel pole juristi käepärast võtta, otsustasime kv.ee portaali kasutajatele pakkuda tasuta üürilepingut, mis on koostatud lugupeetud advokaadibüroo poolt ning on seadustega igati kooskõlas.
Kui korterisse jäävad sisse omaniku inventar ning muud hinnalisemad asjad, tuleks sõlmida ka lepingu lisa, kus on ära toodud asjade nimekiri ja seisukord. Kindlasti tuleb lepingu lisale panna nii üürniku kui omaniku allkirjad.
Sobiv üürnik leitud, leping sõlmitud – mis edasi? Lepi kokku tasumise kord. Üürnik võib üüri tasuda nii sularahas kui pangamaksega. Üüritulu on Eesti seaduste kohaselt maksustatav tulumaksuga, mille kohta tuleb maksuametile ka märku anda.
Nagu eeltoodust võib järeldada, pole korteri väljaüürimine raketiteadus, vaid päris huvitav protsess, millega saab igaüks hakkama. Seega – kui sul on kasutuna seisev kinnisvara, mis toodab veel kulusid, on just nüüd õige aeg panna see tulu teenima.
Vaata ka näidiskuulutust aadressil kv.ee/kuulutus1
Üürilepinguga saad tutvuda aadressil kv.ee/lepingud